Eesti (teema 1)

[Siipas]

Kuidas oli võimalik väiksel ja vaesel Eestil saada e-riigi pioneeriks?

[anuran]

Ma arvan, et Eesti sattus "õigel ajal õigesse kohta". Ehk siis võrreldes vana Euroopa jm vanade toimivate riikidega, kellel olid juba pikad kogemused ja valmis bürokraatia lahendused, sai Eesti just sel hetkel, kui it vohama hakkas, kõike algusest looma hakata. Võibolla mängis oma rolli ka rahva eufooria, sest just oli juhtunud midagi uskumatut - saime oma vaba riigi. Siis tundus, et kõik on võimalik ja lasti loovusel lennata. No ja eks meil on ju siin ka töökad ja targad inimesed

[margmi]

Lisan juurde veel ühe aspekti, mida kiputakse ignoreerima, võibolla ka natuke alaväärtustama:

me alustasime nullist. Meil ei olnud mitte midagi: ei olnud pärandvara, mida pidi üleval hoidma ja sellega ühenduvust tagama; polnud varem valmis tehtud regulatsioone, mida oleks pidanud muutma hakkama.

Lisaks veel juurde noore, edumeelse ja riskialti valitsuse, kes lihtsalt puhtalt entusiasmi pealt võttis vastu seaduste komplekti, mis kogu selle e-majanduse käima lükkas.  

[kaidokikkas]

Siin on juba mitu head punkti välja toodud. Tõsi, ma ei ole päris nõus sellega, et "meil midagi ei olnud". Mul on kabinetis kolmeköiteline TTÜ informaatikainstituudi ajalugu (prof. Rein Jürgensoni kirjutatud) ning natuke väiksem raamat TÜ informaatika kohta. Mõlemast näeb ära, et ka nõuka-aja lolluste kiuste oli siin IT olemas. TI-eriala (majandusinformaatika, mille ma ise lõpetasin) sai alguse juba kuuekümnendatel.

Aga ma lisaks ehk siia veel juurde:
* riigi väiksus (six degrees of separation oli siin pigem kahe ringis)
* Soome (vähemal määral ka Skandinaavia) lähedus - muuhulgas ka Soome TV mõju Põhja-Eestis.
* Hea üldharidusbaas

[mvaldr]

Ma väidaks, et üheks alustalaks Eesti e-riigile on ID-kaart ja sellega seotud tehnoloogia ning seadusandlus, kuna see on andnud paljudele e-riigi teenustele tugeva ja kauakestva aluse.

Kuna see loodi algusest peale koostöös seadusloova võimuga, kujunes ID-kaardist kohustuslik dokument, mis on igal inimesel olemas. Digiallkirja õiguslik võrdsus paberallkirjaga tähendas, et kaardi abil antud allkirju sai reaalselt usaldada. See tähendab mitte ainult tehnilises vaid ka juriidilises mõttes.

See andis tugeva tehnoloogilise eelise, sest olukorras, kus muidu oleks iga pank ja asutus pidanud looma oma autentimis- ja krüptolahenduse ning seeläbi ka omavahel konkureerima, said arendajad eeldada ühtset identiteedikihti, millest sai omakorda ka tavainimese jaoks vaikelahendus, millest ka igaüks sai aru ja mille kasutust ei pidanud eraldi reklaamima. Seeläbi muutus igaühe jaoks kättesaadavaks ka universaalne krüptomasin, mis võimaldas turvaliselt edastada dokumente ja ka olla digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul kindel nende terviklikkuses ning isikus kes allkirja andis. Tavalisele allkirjale lisaks on see andnud ka võimaluse olla kindel, millal antud allkiri anti, mis kindlasti on eri lepingute puhul tähtis.

Kõik see andis minu hinnangul suure tõuke nii pangandusele kui ka ettevõtlusele laiemalt, sest füüsilise kohaloleku ja paberdokumentide allkirjastamise asemel sai protsessid teha üle veebi. Digitaalne allkiri muutis võimalikuks uued töö- ja ärimudelid, mis on seeläbi mugavad, samas ka krüptograafiliselt tugevad ja õiguslikult siduvad.

[janarn]

Ma lisaks siis juurde nüüd selle teisepoole, millest erineval moel erinevatez ringkkondades arutletakse.
Jah, me olime õigel ajal õiges kohas ja tegime õiget asja. Aga mis saab edasi?

Mingitel teemades oleme me tänaseks juba tegelikult päris maha jäänud. Maailmas tehakse ikka ägedaid asju ja kohati ajas on aina keerulisem, aga mitte võimatu, leida uusi ja ägedaid asju, millega taas tippu tagasi saada.

Mulle on jäänud silma, et meil on väga palju vingete ideedega inimesi, kes tahavad teha ägedaid asju aga siis tulevad takistused uksest ja aknast ning lõpuks, kui muu ei aita siis lihtsalt surutakse see suur entukas maha ning sinna need ägedad asjad jäävad.

[mtoodo]

kogu aeg räägitakse tehnoloogiast ja seadustest, aga ilma kasutajateta poleks midagi. Eestis hakati digiasju päriselt kasutama, mitte lihtsalt paktikaga piirduma. See vahe ongi see, miks paljudes riikides e-riik paberil töötab, aga päriselus mitte. Kui rahvas poleks nn moderniseerimisega kaasa läinud, poleks meil praegu e-riiki toimimas.

[kaarkq]

Ma arvan, et riik võttis kõige selle IT värgi rahastamisega riski ja risk tasus ära. See raha oleks võinud ka kaduma minna, aga ega jänes šampust ei joo. See oli veel sel ajal, kui iseseisvumine oli värske mälestus, kõik olid lootust täis ja rahvas tahtis väga ennast tõestada maailmalaval.