Iganädalane tagasiside

[kaidokikkas]

Siia hakkab siis õppejõud igal nädalal (hiljemalt laupäeva õhtuks) postitama nädalatööde kokkuvõtet. Vanasti sai seda teha kolledži ÕISist, praegu seda võimalust enam ei ole - aga ega ka siin midagi supersalajast ei räägita, nii et võib ka avalikus foorumis olla (isikulist laitmist ka ei toimu, küll aga toimub kiitmine - inimestele viidatakse sel juhul kujul "Eesnimi Perenime_Esitäht", näiteks "Kaido K.").

[kaidokikkas]

Tervist!

Nonii, esimene tagasiside tuleb reedel, 13. kuupäeval...   Loodetavasti see siiski kursusele mingit jälge ei jäta.

Nagu lubatud, hakkab siia iga nädal peale tööde tähtaega ilmuma õppejõu tagasiside. See jaguneb erinevateks osadeks - "Üldised märkused" on kursuse kohta üldisemalt, "Blogimine" käib ajaveebide ja "Foorum" foorumipostituste kohta, lisaks võib mõnel nädalal lisanduda ka täiendavaid alajaotisi (näiteks rühmatööde või eksami kohta).

Kuna tegemist on avaliku veebiruumiga, siis tagasiside on isikuline (kujul "eesnimi perenime esitäht", N: Kaido K.; mitme samasuguse nime korral lisan perenimele tähti, kuni tekib unikaalne kombinatsioon) AINULT juhtudel, kui konkreetse tegelase kohta saab midagi kiitvat öelda. Seega toimib tagasiside omalaadse autahvlina - need, kes sel nädalal nii hästi ei esinenud, jäävad lihtsalt siin mainimata. Kui töödes peaks esinema suuremaid möödalaskmisi, siis neid mainitakse üldiselt, ilma nimedeta.

NB! Mainimise puudumist ei peaks võtma "Oeh, metsa läks"-hinnanguna. Kui punktid on antud täismahus, on ilmselt tegu lihtsalt tavapärase korraliku tööga ja sel nädalal olid mõned teised natuke paremad (pealegi on hindamine paratamatult ka mõneti subjektiivne). Kui punkte on ka vähem antud, siis võib e-kirja teel küsida, mis valesti läks (aga see ei ole kohustuslik). Ja nagu juba avatunnis öeldud: valesid arvamusi/hinnanguid siin kursusel ei ole (aga arvamust tuleks põhjendada). Alla normi punkte võib saada blogis a) hilinemise, b) selgelt liiga lühikese (paar lauset) kirjutise, c) karjuvalt koleda kirjaviisi eest (õnneks viimane on päris harv nähtus; samuti ei lähe see arvesse juhul, kui eesti keel ei ole kirjutaja emakeel) või vastavalt avatunnis räägitule d) väga selgelt "masinaga kokkulastud" ja ise kirjutamise rubriiki esitatud üllitiste eest, mitte aga "vale" arusaama eest.

Ja veel: vahel võib punktitabelis mõni punkt puudu olla. Õppejõud suudavad ka näpukaid teha, nii et siis tuleks lihtsalt märku anda ja kui punktid on tegelikult teenitud, saab need kätte.


Soojenduseks selleaastased kõige originaalsemad bloginimed (eraldi punkte ei anna, aga ära mainiks ikka):
* latebloomingstudent.blogspot.com (Margus M.)
* lohearvutiga.blogspot.com (Riho-Martin H.; pole päris selge, kas mõeldakse draakonit või laiskvorsti, aga lahe siiski)
* kood-ja-kohv.blogspot.com (Meribell S.)

Aga nüüd siis päris asjast ka.


Üldised märkused

* Esimese nädala lõpu seisuga on kursusel kirjas 96 inimest, enda ajaveebi on teatanud 71 - seega 25 on veel puudu. Kursust saab läbida ka ilma blogimata, aga kogemusena on see üldiselt kasulik. Kui keegi alustab hiljem, siis pange ajaveebi aadress kasutajate lehe lõppu või saatke see e-kirjaga mulle (kursuse keskel blogima hakates tasub kindluse mõttes e-kiri saata ka siis, kui aadress lehele pannakse).
* NB! Nädalablogimisel tuleks aluseks võtta nädalatekstide (ehk "loengute") lõpus, "Uuri & kirjuta" juures olev ülesanne, mitte kirjutada täiesti vabalt nädalateemal. Sel aastal on aga esmakordselt kavas ka vaba blogimise rubriik ehk kuni 5 postitust vabal (kuid siiski mingitpidi kursuse teemadega seotud) teemal. Need postitused saavad igaüks reeglina 2 punkti ning punktid summeeritakse punktitabeli lõpus olevasse "vaba blogimise" veergu. Kui keegi kirjutab midagi nädalateemast selgelt mööda, siis läheb see varuvariandina sellesse rubriiki (kuni 5 postitust täis saavad; sel korral juhtus see ühe osalejaga). Samas võib muidugi ka kohe postituses mainida, et tegu on selle rubriigiga (aga see ei ole kohustus).
* Tabeli viimane veerg näitab, mitu korda on keegi ajapikendust küsinud. Nagu avaloengus ütlesin, mõned korrad võib kindlasti saada. Kusagilt aga tuleb piir vastu.  Õnneks esimene nädal selles osas alarmi ei tõstnud.


Blogimine

Esimese nädala äramärkimised (kohustuslik märkus: need on paratamatult subjektiivsed - vt ka kommentaari eespool):
* Johann Matteus A. - kolm vahvat näidet. Turingi testi mainimine sellises kontekstis on huvitav lüke. Ja no iga arendaja peaks vähemalt teadma, mis asi on Brainfuck (ei, see ei ole ITSPEA eksam).
* Artur A. - ja klassikud tulevad taas - Juicero on ämbrikategooria kunn.
* Uku A. - veel kord. Ka Google Glasses ja XR tervikuna on hea mainimine (üldse tundub, et virtuaalreaalsus kipub - ikka veel - rohkem ulmelugude kui meie reaalsuse teema olema).
* Rasmus B. - Windowsi versioonide võrdluses on päris huvitav mõte sees. Ma ise pakuks siiski, et Vista põrumine oli eelkõige seotud väga ebaefektiivse riistvarakasutusega (Aero Glass tahtis 2GB põhimälu, mina sain Linuxil samaväärsed efektid kätte neli korda säästlikumalt).
* Ilja B. - kolm päris üllatavat valikut, eriti QWERTY klaviatuur jaburusterubriigis (aga "point" on samas täiesti olemas!).
* Karl E. - Zuse arvuti on selles teemas päris harv külaline olnud, hea leid. Ja NFT on muidugi... Spot on.
* Riho-Martin H. - Nightshade ja Glaze on põnevad leiud. Selle üle võib muidugi vaielda, kumb enne kaob, kas X või BlueSky...
* Mihkel K. - hea põhjalik kirjutis, ära mainiks Virtuixi. Endal tekkis kuri mõte: mis saab, kui netipättidel õnnestub sinna sisse kräkkida? Saab õnnetule kasutajale kiviheitemasinat teha...? Või ka legaalsemalt: saaks teha rodeosimulaatori, kus virtuaalne hobune/pull ratsaniku reaalselt minema viskab.
* Markus L. - julge väide Bitcoini kohta (ilmselt paljud ajaks tagajalgadele). Aga... ma kaldun nõustuma.
* Pavel L. - iPhone 17 küsimärgid.
* Randel M. - Steam Machine contra Steam Deck.
* Joel M. - Metaverse (Meta ehk FB versioonis). Lihtsamas variandis Metaversumi projekte on seevastu palju, ehk tuntuim on Second Life (meil on ka kolledžis vanast ajast Opensimulatori-põhine väike virtuaalmaailm alles).
* Margus M. - üldiselt muhe lugemine tervikuna, ära mainiks teise populaarse kurikuulsuse Juicero kõrval: MS Bobi.
* Kermo N. - hea põhjalik lugemine (sh Gopheri mainimine WWW kõrval). Ja jälle Bob.
* Anastasiia O. - Matrix Powerwatch.
* Madis P. - kolm omanäolist näidet - ehk kõige õpetlikum on 3D-telerite oma (sellist "ojee!"-haipi on aeg-ajalt esinenud läbi kogu ajaloo - ütleks, et tänapäeval kisuvad mitmed TI aspektid samasse).
* Pille P. - Twitter Peek on hea näide liiga kitsalt disainitud lahendusest. Selliseid leiab IT ajaloost veel üsna mitmeid.
* Siim P. - tjaa, ma olen pokemonimaaniat isegi suht lähedalt näinud (ühe noorema põlvkonna pealt).
* Reelika P. - IBM PCjr. Huvitav, et kui "päris" IBM PC'd peetakse edulooks just ühilduvuse tõttu, siis tema lähisugulane oli täiesti ühildumatu.
* Arseni P. - täpselt nagu kirjutatud, hakkasin ka Giti puhul mõtlema "Kas tõesti?" - ja jõudsin järeldusele, et hajus arhitektuur andis just kogukondliku arenduse puhul palju juurde küll.
* Andres P. - esimene, kes valis LLM-iga kirjutamise. Tulemus on kiiduväärne (kontrollisin ka viited üle) - aga nagu autor ka mainib, ei olnud selle saavutamine päris nii lihtne, kui alguses tundus. Aga enam-vähem sellist lahendust ootasingi - selgitav artikkel on väga hea.
* Mihkel Põl. - DIVX, hea näide äpardunud ärimudelist - tegelikult aga võiks kogu DRM-i tehnoloogia laiemalt samasse ämbrisse saata.
* Tony R. - sõiduauto erinevate funktsioonide tellimusmudel. Nõus, et totter - aga kurjad keeled räägivad, et tänapäeva autod liiguvad päris tõsiselt sinnapoole. Autode IT-turvalisus on tegelikult tõsine ja väga suur teema.
* Tiit R. - Armin Heinrichi rahamasin. Peaaegu sama hea kui NFT-d.
* Artur R. - teine LLM-iga tehtud töö. Päisesse lisatud lahtiütlus on sellise ülesande puhul päris sobiv. Ja ülesanne on tervikuna taas kiiduväärselt lahendatud (erinevalt eelmisest ühe keelemudeliga - aga mudelite arv ja kasutusviis on igaühe vaba valik). "Päkapikke" ei täheldanud.
* Sten-Tristan R. - Brainfucki on siin juba korra mainitud. Nõus, et nähtus on imelik - aga tema algne mõte oligi ju "Because I can". Kusjuures väidetavalt on Brainfucki kasutatud ka pahavaras (ühe viite leidsin siit).
* Oliver R. - kolmas LLM-iga töö. Tulemus on natuke eelmistest pinnapealsem (võimalik põhjus: siin oli vaid üks LLM ja üks prompt, eelmistes oli mitu - tasub võrdluseks tutvuda kahe eelneva samalaadse tööga, vt eespool), aga selgitus on piisav ja otseseid hallukaid ei paistnud (sisulise kriitika on autor ilusti välja toonud).
* Viivika S. - ja veel üks legend saabus. Microsofti kirjaklamber.
* Janno T. - GNU Hurd on projekt, mida teavad küllalt vähesed, selles mõttes hea valik. Aga esindab laiemalt võttes tehnoloogiamaailmas levinud nähtust: lihtsalt piisav ja massiliselt toodetav/leviv lahendus lööb tehniliselt tugevama, aga seetõttu väiksema levikuga võistleja (ühe näitena on toodud II MS aegsed vene ja saksa tankid ning ka muud relvad).
* Arthur T. - Justin.tv/Twitch. Hea näide sellest, et terane idee võib kasvama minna kasvõi ühemeheprojektist (sama juhtus kasvõi Linuxiga).
* Patrick T. - tegelikult kolm head näidet, aga see munarest on... ee, huvitav.
* Madis V. - Microsoft SPOT. Tegelikult leiab sajandivahetuse kandist päris palju tehnikat, mis oleks praegu täiesti omal kohal.
* Sander Ü. - neljas LLM-iga tehtud postitus. Kommentaar oleks enam-vähem sama, mis eespool Oliveri töö juures.

Märkused:
* Esimese nädala järgi otsustades kirjutatakse päriselt ka ise. Laske samamoodi edasi.
* Samas tundusid mõned kirjutised natuke liiga ühte nägu olevat. Ise kirjutamine annab teile endale rohkem tulemust. Praegu rohkem kaevama ei hakka, loodetavasti oli alguse asi.
* Mõnes kohas kohtas allikaviiteid Wikipediale. Kui keegi nüüd ütleb: "Aga nädalatekstides on ka!", siis seal on kontekst natuke teine - need on seal lisalugemiseks, päris allikaviidetena neid seal ei kasutata. Allikateks aga sobivad nendesamade Wikipedia artiklite lõpus äratoodud viited.
* Võimaluse korral soovitaks mitte väga kõvasti ette (nädalate lõikes) kirjutama hakata. Ülesanded saab tehtud ja punktid kätte, aga tulemus ei ole päris see - maht on arvestatud nädala peale ja kui mitme nädala norm korraga ette võtta, läheb asi lahjemaks.
* Need, kes LLM-iga kirjutasid, tegid seda natuke erineval tasemel - nõutava asja tegid ära kõik, aga "nädala tehisarukunni" virtuaalse märke annaks Andres P.-le. Arvan aga, et kui terve see kursus niimoodi läbi kirjutada, on pärast LLM-i kasutamine märksa tugevamini käpas kui varem.
* Igaks juhuks meenutan, et blogipostitustel on kaks rubriiki. Kolmepunktised (kuni 15 tk) käivad iganädalase etteantud teema järgi ("Uuri & kirjuta"). Kahepunktised (kuni 5 tk) on vabal teemal (õppeaine piires). Kui on selgelt näha, et nädalaülesannet pole aluseks võetud, tõstan postituse n.ö. vabablogimise alla.


Foorum

Foorumisse laekus üle saja postituse, alguse kohta korralik tulemus. Paraku näeb ka, et mitte kõik teemad ei lähe "lendu" - punktide mõttes ei ole sel küll vahet (ka vastusteta teema postitaja saab punkti kätte), aga teema idee ja sõnastus tasub ikkagi võimalikult läbi mõelda (ja võib-olla oli sel nädalal erinevaid teemasid rahvaarvu kohta veidi liiga palju, kõigile ei jätkunud kirjutajaid - soovitus oleks selle osalejate arvu juures piirduda 5-6 teemaga nädalas). Sellest nädalast tõstaks esile Rem T. IT õppimise arutelu ja Erik P. tehisintellektiteema.

Tähelepanuks: nagu mainitud, siis erinevalt blogist (kus on range nädalatähtaeg) võib foorumisse kirjutada kuni kaks nädalat takkajärgi. See tähendab, et lõppenud nädala teemad on avatud veel ka järgmisel ja ülejärgmisel nädalal - ent punktiarvestus käib siiski nädalaid mööda, seega oleks hea vaadata, et vähemelt kaks postitust saaks tehtud iga nädalanumbri alla. Olukorras, kus näiteks 1. nädala teemades on 3 ja 2. nädala teemades 1 postitus, üritan ma võimaluse piires "tasakaalustada", ent mõnel juhul on need teemad liiga erinevad.

Ja veel: foorumit lugedes on mul vaja järge pidada (et kõik saaks hinnatud ja keegi ei saaks punkte kaks korda). Kuna tähtaeg on reedel kell 12.00, siis loen ma igal reedel ära postitused, mille tegemise aeg on eelmise ja käesoleva reede keskpäeva vahel - kui keegi postitab kell 13.10, siis see postitus läheb hindamisele järgmisel nädalal (aga saab siis punktid kätte).

Igaks juhuks hoiatus: halb variant on sõita üle keskpäeva juhul, kui vastaval teemal saab juba kaks nädalat lisaaega täis - siis võib juhtuda, et kirjutis "kukub üle ääre". Lihtne lahendus on teha enda postitused natuke varem kui kaks nädalat tagantjärele.

Algus on tehtud, jõudu jätkamiseks!

[kaidokikkas]

Tere jälle!

Teine nädal kursusest on edukalt seljataga, järgmine jupp tagasisidet tuleb siit.


Üldised märkused

* Nagu juba öeldud, oli esimese nädala saak päris korralik. Võib-olla ei olegi kirjutamisoskus nii kiiresti kadumas...
* Teise nädala lõpuks on kursuse 96-st deklareerinust blogiaadress saatmata veel 18-l inimesel. Meenutusena: põhimõtteliselt saab ka ilma blogimata, aga see eeldab a) korralikku tööd foorumis ja b) eksami sooritamist ning kursust saab läbida vaid minimaalsele tulemusele (teoreetiliselt on ka hinne 2 võimalik).  
* Erandina lugesin selle nädala liitujatel täispunktidele ära ka esimese nädala postitused (kuna mõnedel oli blogidega tehnilisi probleeme), edaspidi aga läheb hilinemine "paragrahvi alla".
* Päris mitu registreeritud blogi on esialgu veel (vähemalt pealehe aadressiga) tühjad. Kui punkte kirjas ei ole ja samas olete ikkagi kirjutanud, siis tasub kontrollida, ega postitused kuhugi n.ö. nurga taha pole sattunud (kas pealehelt on need ilma sisselogimata kättesaadavad?).
* Märkusena: kasutajate nimekirja võiks panna blogi üldaadressi - sinna ei pea iga nädala postitusi eraldi lisama (need tulevad mulle RSS-i kaudu kohale).


Blogimine

Teemades jätkus alguse ajalooplokk ning sel korral olid vaatluse all internetitehnoloogiad. Küsitud oli üht aegunud ja üht aegumatut tehnoloogiat - tegelikult aga võiks siia lisada veel kolmandagi rubriigi: need, mis on ringiga tagasi tulnud (nii võiks ka praegused LLM-id otsapidi sinna liigitada).

Sellenädalased äramärkimised (kuskil pole kirjas, et nimekirja tuleb ülalt alla lugeda - edaspidi vahetub järjekord niimoodi iga nädal):
* Sander Ü. - alustuseks üks LLM-iga (Gemini) tehtud töö. Ma ausalt öeldes vist soovitaks ikkagi proovida prompti ise kirjutada - praeguses püstituses on LLM-i jaoks liiga palju kasutut ballasti sees, ehk tasub järgmise nädala tööga katsetada. Aa, ja Gopheri kohta võin öelda, et minu 1994. aasta magistritöö puuetega inimestele suunatud IT-lahenduste kohta sai valmis tänu (tollal uudsele ja huvitavale) Gopherile, kuna siinmail polnud sellest teemast pea keegi mitte midagi kuulnud. Ja kui FTP-otsimootor Archie leidis täna mitmes blogis kajastamist, siis mainiks ära ka Gopheri oma ehk Veronica.
* Gert-Andri V. - päris mitu erinevat "vana kooli" tehnikat ära mainitud. Natuke vaidleks vastu sellele, et jututoa-laadsed paljude kasutajatega lahendused täiesti ära on kadunud - võib-olla on need aga liikunud suletumatele platvormidele (hea näide on ülikooli MS Teams, kus ise osalen päris mitmes üsna suure osalejate arvuga ja üsna pika ajalooga arutelus, kus peamiselt suheldakse just nimelt tekstivestlusega).
* Kert V. - sissehelistamisvõrk ehk dial-up. Ühe omaaegse teksti järgi oli "1337 h4x0r" see, kes suutis modemi häält suuga järele teha ja nii enda arvuti võrku ühendada... Fännid tegelevad dial-upiga tänini, vt näiteks selleaastase FOSDEMi ettekannet (seal on ka ettekande slaidid).
* Rem T. - BBS-id. Üsna lühikest aega 1980-ndate lõpus ja 90-ndate alguses olid need ka Eestis kitsamas ringis populaarsed. Ühelt poolt oli arvutile ligipääs nõuka-aja kontekstis üsna haruldane privileeg, teisalt oli aga kohalik telefonikõne kaetud kuumaksuga ning liini otsas võis istuda ka lõputult (teadaolevalt suutsid suurimad ässad nihverdada endale koju kuni 8 paralleelset telefoniliini!).
* Magnar T. - Telnet, ja just elusoleva tehnoloogiana. Algse virtuaalterminali rollis on ta tõesti peaaegu kadunud (kuigi ka see on väljast suletud võrkude puhul võimalik). Oluline on aga võrkude ja seadmete haldamise ja testimise funktsioon (näiteks printeripordi puhul). Võib-olla oleks võinud varasemast mainida ka selle olulist rolli MUD-ide ja "jutukate" juures.
* Patrick T. - üsna äge "kastist välja"-valik, eriti esimene (taust on ka hästi lahti kirjutatud). Üks selle nädala lemmikuid.
* Arthur T. - ALOHAnet Hawaiil, mis oli enda geograafilisest asukohast tulenevalt oma ajast üksjagu ees.
* Janno T. - mõlemad pooled on huvitavalt kirjutatud.
* Viivika S. - siin ka; see isiklik vaatenurk annab ka juurde (kui paljud tänapäeval teavad, mis asi oli "soome plokk" telekates?).
* Egon S. - kaks tuntud näidet, aga korralikult viidatud ja mõnede heade detailidega.
* Oliver R. - teine LLM-lugu. Õnneks on aga kommentaaridest selgelt näha ka inimaru  - täitsa vahva peegeldus on. Võib-olla ütleks (sarnaselt Sandriga eespool), et ehk tasuks promptidega rohkem katsetada - otse tekstist ülesande promptimine ei pruugi anda parimat tulemust.
* Artur R. - kolmas LLM. Jälle korralik töö ja hea peegeldus. Üks väike viga jäi leidmata (aga see ei too trahvi - lihtsalt tähenärimisena...): eesti keeles on "teletaip" (ingliskeelse häälduse järgi), Gemini tõlkis selle "teletüübiks".
* Carmen R. - tore, et ei läinud esimese mõttega kaasa, praegused näited on huvitavamad.
* Tiit R. - Fingeri paralleelid sotsiaalmeediaga on huvitavalt välja toodud (ja turvariskid ka).
* Tony R. - paar vahvat fakti vana aja paroolikasutuse kohta. Oleks võinud sellest ka rääkida, kuidas Richard Stallman paroolide vastu sõdis.
* Mihkel Põl. - veel Fingerist, sedakorda just "vana kooli" usaldusvõrgu kontekstis.
* Andres P. - neljas LLM. Eelmise nädala töö oli natuke huvitavam, praegu oli vaid üks mudel ja küllaltki otse tekstist võetud prompt. Ent mitu head tähelepanekut oli siin siiski (eriti vormistamise rubriigis).
* Reelika P. - see kommunikatsiooni vaade ("inimesed tahtsid omavahel olla ühenduses") on hea leid.
* Pille P. - FidoNeti osa ("vaese mehe ARPAnet") on huvitavalt kirjutatud.
* Anastasiia O. - SSO on hea tähelepanek (turvariski osa oleks võinud ehk rohkem rõhutada). Emootikonidest tehtud pilte pole otseselt varem näinud, ent eri sümbolitega tehti pilte juba kirjutusmasinatel (vt mu vana sõbra Meelis "Mella" Luksi veebi).
* Raiko O. - Archie ja selle taaselustamine (see viimane oli varem mul tähelepanuta jäänud).
* Kermo N. - kaks pikka lugu, mõlemad päris head.
* Edgar N. - lisandus ka viies LLM-iga kirjutaja. Alguseks päris hea, aga need kaks poolt (LLM-i postitus ja enda kommentaar) oleks võib-olla parem eraldi postitustes hoida - nii on ülevaatlikum.
* Janar N. - vahva "vana aja lugu" sissehelistamisvõrgu kohta. Tõsi, praegu jäi puudu ülesande teine pool ehk senini kasutatav tehnoloogia - panen seekord punktid ära, aga üldiselt tuleks ülesandest lähtuda.
* Margus M. - veel vana aja lugusid (lisaks ka vahva arvustus Vana Aja Raamatu kohta).
* Oleh M. - palju kirjutatud tehnoloogianäited, aga siin parandavad pilti analüüsiosad (Archie mõju, eriti aga vastus küsimusele, miks e-post elas veebi tuleku üle).
* Randel M. - sama siin, omanäoline vaade kahele tuntud nähtusele. Ma ise pakkusin "enshittificationi" eestikeelseks vasteks "sitastamine"...
* Julius K. - natuke sügavam vaade BBS-idesse (sh natuke ka tehnilist infot).
* Madis K. - märkus selle kohta, et emootikonide kasutus on põlvkonniti erinev. See oleks täiesti eraldi kommunikatsioonivaldkonna kraaditeema.
* Riho-Martin H. - "mudamäng" (siin konkreetselt Aardwolf, aga ka MUME on veel vist täiesti elus).
* Johann A. - omanäoline postitus mõlemas osas - ehk ELIZA contra PARRY praeguste AI-laste esivanemana on hea leid (kusjuures ütleks, et nii nende kunagiste kui ka praeguste lahenduste juures on esmamulje kõvasti ägedam kui hiljem uurides saabuv reaalsus).


Märkused:
* LLM-e kasutati vähemalt seekord näidete leidmiseks päris palju - sellest ka väga suur näidete kordumine (võib vaadata, millest kirjutasid n.ö. ametlikult LLM-iga teinud inimesed). Soovitaks siiski ise rohkem teemat uurida ja mitte korjata üles esimest ettejuhtuvat asja. Nii saab lihtsalt ise rohkem teada. Info otsimiseks on otsimootorid vähemalt praegu veel lollikindlamad kui LLM.
* Sel korral oli ka natuke rohkem selliseid postitusi, mille eest punkte saab, aga äramärkimist mitte (ehk siis kas väga lühidalt või väheütlevalt). Mõnedel läks ka natuke ülesandest mööda - esialgu punkte vähendama ei hakanud, aga paluks siiski ülesande järgi kirjutada.
* Kui kasutatakse ühest allikast pärit teksti pikemalt, siis iga lõigu lõpus seda viitama ei pea. Tõsi, kindlam oleks põimida sinna vahele ka teistest allikatest materjali (suurte tekstiplokkide võtmisele ühest allikast kiputakse lõputöös viltu vaatama).


Foorum

Postitusi tuli ca 130, korralik tulemus. Üldiselt tundub, et arutelu on taas päris hästi käivitunud. Uutest teemades olid ehk põnevamad Mihkel P. küsimus tasuta teenuste (tegelikust) hinnast ja Magnar T. küsimus riigi digitaliseerimisest (aga ka need fantaasiateemad olid vahvad, näiteks Markus V. IT-teenuse eemaldamine).

Sel nädalal juhtus ka seda, et foorumisse kirjutati veidi hiljem kui täna kell 12 - need postitused saavad arvepidamispiiride tõttu enda punktid kätte järgmisel nädalal.


Head aastapäevanädalat (paar päeva saab rohkem puhata)!

[kaidokikkas]

Tervitus!

Kolmas nädal sai ühele poole, kursus on üsna ilusti käima läinud.


Üldised märkused

* Nädalaga on lisandunud veel üks osaleja ja laekunud mõned blogid. Kursusel on hetkel 97 osalejat, kellest 6 blogib LLM-i variandis. Blogiaadress on saatmata veel 16 inimesel.


Blogimine

Ajalooploki viimane osa käsitles uusmeediat ning ka seekord küsiti kaht võrdlevat näidet traditsioonilise meedia kanalite kohta - parema ja halvema uue meedia kasutuse kohta. Seekordsed äramärkimised:
* Johann A. - head näited siitsamast Eestist. Omaette küsimus oleks aga, kas raadio kui kanal vajab üldse uue meedia lisaväljundit. Siiski, ka Eestis on üks küllalt spetsiifiline raadiojaam, mis on seda rida juba päris pikalt ajanud - Kuressaare Pereraadio ja nende Pildiraadio.
* Artur A. - veel üks Eesti näide, ETV Jupiter.
* Ilja B. - Postimehe veebiversiooni kohta tehtud märkustele kirjutan kahe käega alla (mainisin seda vist ka foorumis).
* Milena G. - Delfi on selles mõttes huvitav näide, et see kaubamärk pärineb ju tegelikult (omaaegsest) uusmeediast ehk Delfi portaalist, mis siis laienes otsapidi ka traditsioonilisemasse valdkonda (EPL, Maaleht). Teisalt on nad juba algusest peale olnud üsna kurikuulsad enda sopatasemega (eriti kommentaariumis) ja võib vabalt olla, et "sama lauluga" mõnda sotsiaalmeediateenusesse sisse lennates võib sealt lihtsalt bänni saada...
* Riho-Martin H. - NG kui otsapidi haridusliku/populaarteadusliku kanali puhul on huvitav jälgida, kuidas mõjutab seda praegune LLM-ide buum ("NG on nii boomer, ma küsin AI käest"). Vallalehtede puhul on aga huvitav see, et seal on suuremalt jaolt tegu inimestega, kes elavad ühes piirkonnas - üsna suur osa sotsiaalmeediast on üles ehitatud konfliktile, aga kas ma tahaks kohtuda enda maja trepikojas või kodutänaval inimesega, keda ma kusagil veebis korduvalt "sinna ja tänna" saatsin...?
* Timo K. - mainiks ära ka Iljale vastupidise arvamuse Postimehe osas, sest ka need punktid on seal olemas. Sirp ilmselt on sotsiaalmeediaga võrreldes juba olemuslikult küllaltki "teises servas" (Neeme Järvi contra Kermo Murel...). Kuigi jah, kultuurse (igas mõttes) arutelu lisamine ei oleks paha - aga see eeldaks tõenäoliselt üle keskmise tugevat modereerimist (ja seda on tegelikult võimalik teha ilma tsensuuriks muutumata).
* Kuldar K. - NY Times ja nende mängud. Ehkki Wordle ei ole otseselt nende loodud - nad ostsid 2022. aastal selle autorilt (väidetavalt seitsmekohalise summa eest) ja vastavalt enda üsna poliitkorrektsele profiilile rookisid sellest välja kõik "pahad" sõnad. Aga idee traditsioonilist ajalehte selliselt täiendada on iseenesest head.
* Raino K. - USA praegune president oskab vana ärimehena väga hästi sotsiaalmeediat kasutada (ja ka selle abil manipuleerida); varuks olev võimumalakas annab sinna veel täiendavaid võimalusi juurde. Kanal 2 osas ei oskagi öelda. On ju tegelikult ka võimalik (ja majanduslikult mõeldav) teha telekanalit vanusele 30+. Ja ma pole kindel, kas seda traditsioonilist meediat mittetarbivat seltskonda püüdma minnes ei riskitaks kaotada vanemat ja maksujõulisemat publikut (ma pole kindel, et tahaks näiteks ETV AK uudiseid, mis näevad välja nagu TikTok)?
* Denis K. - levila.ee-st polnud ausalt öeldes varem üldse kuulnud... Nüüd jälle natuke targem.  Aga Issanda loomaaed on ikka väga kirju küll.
* Mihkel K. - Terevisiooni EV108 fotokampaania on tore näide. Clickbait on probleemina juba üsna vana - kuid mina paneksin pigem imeks, et see pole ikka välja surnud. Kui ikka lugu ise pealkirjaga võrreldes ikka täiesti teise ilmakaarde läheb, siis ei peaks seda infokanalit ju enam tõsiselt võtma?
* Hendri K. - lühivideode suurem kasutus ETV-s oleks ilmselt mõeldav. Teisalt on tegu riikliku ringhäälinguga, kes peab erinevalt erakanalitest tagama võimalikult laia publikuni jõudmise - seega tuleks kõne alla ilmselt täiendteenus, mitte meediumi väljavahetamine.
* Madis K. - ETV contra Kanal 2, paar huvitavat punkti (eriti see püstise video aspekt).
* Tristan Gabriel K. - Newpress on üsna põnev projekt.
* Randel M. - ERR contra Delfi uudisevoo vaates (huvitav nurk).
* Oleh M. - Õhtulehe kohta käivad punktid on head.
* Emma Lotta M. - Postimehe punktid (eriti maksumüür).
* Margus M. - agusihvkaliku aususe eripreemia sel nädalal ("et kõik ausalt ära rääkida"...).  Loodetavasti järgmistel nädalatel tuleb inspiratsioon tagasi.
* Janar N. - ERR-i sporditoimetuse "#viiestviis" on tore näide vaatajate kaasamisest eri kanalite kaudu. Kuna aga juba mitu inimest on toonud halva näitena välja maakonnalehed, siis... Äkki on küsimus laiem ja tasuks üldse uurida uue meedia kasutust väljaspool Harju- ja Tartumaad?
* Edgar N. - LLM-postitus. Siin on Delfi pakutud hea kasutuse näitena ja vastandiks toodud TV3. Võib-olla on TV3 puhul tõesti põhjuseks Go3 arendamine - aga võib-olla (nagu ka eespool Kanal 2 puhul) hoopis "sihikule võetud" põlvkonnas?  Muide, ma polegi varem tähele pannud, et ChatGPT "märgistab" enda tekstides linke päritoluklausliga "?utm_source=chatgpt.com" - põhjus on arusaadav, aga tundub, et see võib mõneski kohas "tagasi lüüa".
* Kermo N. - veel üks TV3 (üsna samas võtmes kui eelmine), aga seekord koos eriti huvitava paarilisega. Daily Mail on veidral kombel korraga a) paremkonservatiivne, b) naissoost lugejate ülekaaluga ja c) üpris kollane ja kõikuva kvaliteediga (kuni sinnamaani, et 2017. aastal keelas ingliskeelne Wikipedia enda artiklites sinna viitamise ära). Ja nüüd on ilmselt päris edukalt enda kätte saadud ka noored (või äkki ongi see järjekordne Hiina infooperatsioon TikToki kaudu?   Lähitulevik võib päris... huvitavaks minna.
* Anastasiia O. - Postimees contra Ekspress. Kõige huvitavam fakt on venekeelse versiooni Instagrami märksa suurem aktiivsus kui eestikeelsel (siit võiks meediainimesed edasi uurida).
* Pille P. - Päevalehe lahustumine Delfis (nõustun siin Tiit Hennostega).
* Siim P. - mõte, et Postimees maksab enda levitamise ise kinni (seda näitavad ka pidevad müügikampaaniad).
* Reelika P. - huvitav võrdlus mängude maailmast. Ehk ongi võti (lisaks juba mainitud erinevale sügavusele) ka samas meediagrupis - s.t. ongi tehtud n.ö. tööjaotus?
* Andrei P. - Maalehe osa. Ma ise arvaks, et Maalehe tappis otseselt minek Delfi alla (kuna see portaal on alati esindanud mõnevõrra teistlaadi arusaamu kui maainimeste enamikul), kaudselt aga ka aegade muutumine laiemas ühiskondlikus võtmes (demograafia, riigi saamatu regionaalpoliitika jmm).
* Andres P. - LLM. Nagu märgitud, ei õnnestunud masinal seekord see valik just kõige paremini (võrdles natuke siga ja kägu, ehkki prooviti kahe erineva mudeliga). Samas iseloomustavad need leitud tunnused ka kogu Postimeest laiemalt.
* Mihkel Põl. - väike ülesandepainutus (algselt oli teise puhul mõeldud kanalit, mis digis nõrgemalt esindatud). Kuna aga Kroonika osa on huvitavalt kirjutatud ja painutus pole otseselt suur, loen seekord täispunktidele ära.
* Carmen R. - digiristsõnade küsimus. Ristiku puhul on ilmselt läbi mõtlemata ka ärimudel/hinnastamine, aga nostalgiafaktori mõju (käegakatsutavus võib siin olla arvestatav.
* Artur R. - LLM. CNN-i polnud täna varem mainitudki. Mulle endale tegelikult "pärandmeedia" terminina täitsa meeldib. Küll aga leidsin sealt sõnakuju "disfemism" (eesti keeles on "düsfemism", selle vastand on "eufemism" - nagu näiteks "võsavillem" hundi kohta). Ja natuke uduseks jäi, miks näide just Indoneesiast võeti (kas sedalaadi asju mujal pole juhtunud?). Nendest kahest toodud fraasist on "tikus berdasi" GTranslate'i järgi "lipsuga hiir" (poliitiku kohta sobilik solvang!), teise vasteks anti "roheline laud" (ka inglise keeles). Kas viga tekkis LLMi poolt või enda näpukana?
* Sten-Tristan R. - Britannica näide. Muide, ma käisin 1992. aastal Manchesteris - selleks ajaks oli neile CD-ROMi kasulikkus kohale jõudnud, aga teinud seda nii kõvasti, et astuti sama reha peale uuesti ("Milleks meile see veeb, meil on CD-ROMid!").
* Kelly R. - tore omanäoline vaade ERR-ile (sh see, kuidas tänapäeval ei pea telerit ühendama teleteenusega).
* Jaana R. - selle avajutu kohta ütleks: uba on sees, aga see sõltub väga palju sihtgrupist (vanuserühm ja geograafia - isegi Eestis). Ma kardan, et "uus normaalsus" eeldab veel vähemalt üht põlvkonda - minu (üsna eakad) vanemad on veel pea täiesti "lehes, telekas ja raadios" (siiski, pluss FB ja YouTube), mina (hetkel 56) olen uusmeedia kasutuses üsna valiv (võib-olla just erialase tausta tõttu!) ja see veebimeedia domineerimine algab kusagil ehk 15-20 aastat allpool. Üks kaasamõtlemise punkt: kas keegi oleks veel 5 aasta eest arvanud, et terve rida riike sotsiaalmeedia noortele ära keelab? Võib-olla ei olegi kõik nii vältimatu "ajaloo kulg"...
* Meribell S. - vaade StarFM-ile on päris huvitav. Iseasi on see, et autos kuulab raadiot siiski vist enam "Radio Ga Ga" (Radio, someone still loves you...) -põlvkond, kes TikTokki väga ei satu (FB-sse küll, Instasse ehk ka).
* Viivika S. - müts maha eelnevalt teiste arvamuse uurimise eest. Tulemus sai palju originaalsem - just see, kuidas omaaegsest igavast YLEst sai moodne ja alguses popp ja noortepärane MTV3 jäi ajale jalgu. Huvitav, kas oma osa oli ka hiljem lisandunud Nelosel? Või aegus kogu omaaegne reklaamipõhine ärimudel? Selles valguses on üsna kummaline, et Eestis on nii MTV3 kui Nelonen ammu levist väljas, YLE1 ja YLE2 on mul endiselt Telia TV-s olemas.
* Sven Eric T. - LLM. Väga korralik töö, Claude'il on edukalt "kraest kinni võetud" ja näppu viibutatud. Siit näeb väga ilusti ära potentsiaalsed tõsised prohmakad, mida LLMi kriikavaba kasutamisega võib läbi lasta. Nädala LLM-kunn.
* Martten T. - kaks maakonnameedia näidet. Üks saab aru, kes ta on, teine peab end ärimudeli järgi otsustades vähemalt Postimeheks.
* Janno T. - ÕS on huvitav valik. Esimene elektrooniline oli vist jah 2006. aasta versioon, samas on (ilmselt hiljem) veebi pandud ka 1999. aasta oma; siit leiab veel vanemat materjali).
* Arthur T. - paar teiste poolt mainimata jäetud huvitavat detaili ERR portaali kohta.
* Karin V. - mõlemad on head näited (jälle on mõned tahtnud "Kükametsa Timesi" teha ja sealt roppu raha koorida), ka kirjutan alla kommentaarile FB kohta (sõprade jutu asemel on suunamudijate mulin ja kasutajatest on tehtud passiivne publik).
* Sander Ü. - LLM. Üks hallukas on ilusti kinni püütud, aga allikad on jäänud ilma veebiviideteta (vaevalt Gemini neid paberilt luges...). Aga ma siiski soovitaks proovida ise promptida (see kursus on sobiv koht harjutamiseks). Võib muidugi ka tavablogimise peale minna (üks kord saab süsteemi vahetada).


Kommentaarid:
* Sel korral oli nähtavalt LLM-i teksti natuke vähem kui eelmisel nädalal (ehkki oli - jällegi näitab seda kasvõi ERRi mainimise ülirohkus, sama tegid ka "ametlikud" LLM-postitused).
* Kõige rohkem läksid vist arvamused lahku Postimehe juures - päris palju oli seda mainitud mõlemas kontekstis.
* Ühe LLM-tööga tekkisid sel korral probleemid.
* Ma tegelikult ei soovita endiselt mitme nädala tööd korraga teha, tulemus saab reeglina lahjem.


Foorum

Sel aastal tundub, et foorum töötab blogimisest paremini - ilmselt tulebki edaspidi panna suurem rõhk otsearutelu peale. Igatahes oli nädala postitustesaak üle 150 - sellist hulka pole siin tükil ajal enam esinenud. Parimate teemadena võiks mainida Rem T. meemi või toote küsimust ning Egon S. meediakanalite teemat (sinna on lootust saada päris suur hulk kasulikku materjali).

Meenutuseks: foorumis saab kirjutada kuni kaks nädalat tagantjärele. Seega pärast tänast keskpäeva 1. teemasse tehtud postitused enam punkte ei anna, järgmisel reedel juhtub sama 2. nädala teemadega jne. Seda on vaja, et mõned kavalpead 15 nädalat järjest ühteainsasse teemasse ei tulistaks. Kõige lollikindlam lahendus on kirjutada jooksva nädala teemadesse. Igaks juhuks meenutan ka seda, et punktid lähevad tabelisse mitte kirjutamise nädala, vaid teemas oleva nädala järgi - kui keegi kirjutab nüüd 4. nädalal 2. nädala teemasse, lähevad punktid 2. nädala alla (kui seal ruumi on - mõnel juhul saan
ringi tõsta, mõnel juhul on aga teemad täiesti teisest ooperist).

Jõudu järgmiseks nädalaks.

[kaidokikkas]

Tere!

Esimene veerand kursusest on seljataga.


Üldised märkused

* Inimesi tilgub kursusele ikka veel - ka selle nädalaga liitus veel üks blogija. Registreerunud on 97 osalejat, blogiaadress on saatmata 13 inimesel. Kuus osalejat teevad LLM-varianti.


Blogimine

Nädala teemaks oli infoühiskond ning ülesandeks uurida digiaediku ja jälgimisühiskonna esinemist Eestis (ülesandesse oli sisse jäänud näpuviga - mõeldud oli muidugi hetkeseisu ehk 2026. aasta algust; nüüd on see parandatud).

Sel korral märgiks ära
* Kert V. - rohelise ühiskaardi riskid on kenasti välja toodud.
* Karl Jakob V. - mitu head punkti. Ja reeglina läheb asi digiaedikuks kätte just siis, kui inimene kasutab mitut siinmainitud asja paralleelselt ning ei sekku andmekogumisse (kas siis teadmatuse, hoolimatuse või tehnilise pädevuse nappimise tõttu).
* Karin V. - mitu head punkti (sh "Kas silmaarst peaks nägema hambaarsti sissekandeid?") ja ka head lingid kirjutise järel.
* Patrick T. - lahe pilt Himase ainetel.  Ja alguses on kaks olulist faktorit väga hästi välja toodud. Kui lõpus on püütud optimistlikumas võtmes väita, et suurfirmasid saab rahakoti abil ohjeldada, siis aga jääb üles küsimus: kuidas ohjeldada võimu?
* Janno T. - see "alternatiivne must" stsenaarium on kahjuks võimalik: laste kaitsmise ettekäändega on tehnikaajaloos põhjendatud tervet rida lollusi.
* Martten T. - huvitavad mõtted, aga Eesti puhul ilmselt määrab tuleviku rohkem EL keskvõim kui siinsed kohalikud ideed - ma ise peaksin EL järjest suuremat tsentraliseerimist lähiajal üsna tõenäoliseks.
* Viivika S. - see nutitehnika (kellad ja kaalud) näide on hea. Kusjuures siin on tõsine oht n.ö. konna keetmise tekkeks - nihe on nii nii aeglane ja vaikne, et tavainimene seda ära ei registreeri. Skaala teises otsas ootab aga Hiinast tuttav sotsiaalkrediidisüsteem...
* Kaspar S. - üldiselt hea kirjeldus, aga siit on jäänud välja kasvõi suurem elektrikatkestus (näiteks tõsisema sõjalise ründe puhul on see väga tõenäoline).
* Meribell S. - digiaedikut saab tegelikult küllaltki edukalt vältida. Selleks aga tuleb luua enda mahajäetavasse infojälge piisavalt suure mahuga katkestused ja moonutused (põhimõtteliselt ei ole väga keeruline ka võltsjälje genereerimine - oluline on tekitada suurfirmades teadmine, et nendeni jõudev info ei ole tegelikult tõene). Ja see võib olla kohati natuke tülikas.
* Egon S. - need toodud näited on selles mõttes kõnekad, et otsest pahatahtlikkust ei olegi vaja - piisab valdavast digitaalsest ükskõiksusest (ja see on Eestis väga massiline) ja mõnest korralikust "ups, juhtus" -pirukast.
* Oliver R. - LLM. Korralikult tehtud. Kommentaaris on asjalik märkus selle kohta, et Eesti riigi andmeläbipaistvusest ei pruugi piisata, kui siin tegutsevad rahvusvahelised suurfirmad sellega kaasa ei tule.
* Kelly R. - need paar lühipeegeldust, eriti Castellsi "tõeline virtuaalsus" pandeemia-aegses Eestis.
* Sten-Tristan R. - ma arvan, et Androidi puhul on esialgu veel võimalik (vähemalt osadel telefonidel) sellist tuvastamist vältida. Põhimõtteliselt saab Androidi (täpsemalt selle tuletisi) ka Google'i-vabalt kasutada (vt näiteks seda).
* Artur R. - LLM. See avalause on tõesti õnnestunud (mõlema põhiväite osas - inimkogemus tasuta toorainena ning käitumuslik ennustamine ja suunamine).
* Tiit R. - "musta stsenaariumi" viimane punkt (andmepõhine erakindlustus) on tõsiselt häiriv - ja paraku üldse mitte võimatu.
* Tony R. - asukohatuvastuse osa, seda peaks palju laiemalt rääkima (tegelikult oleks aga väga vaja täiesti üldist ja maalähedast nutiseadme kasutajakoolitust - praegu eeldatakse millegipärast, et autojuhtimist tuleb koolis õppida, IT-seadmeid suudab aga iga inimene "loomulikust taibukusest" hallata... Lisaks oleks vaja laialdast ja lihtsat alternatiivlahenduste koolitust - seda nii operatsioonisüsteemide, rakendustarkvara kui ka serveritarkvara ja -teenuste osas; näiteks miks eelistada Mastodoni BlueSkyle ja X-ile).
* Andres P. - LLM. Jälle hästi tehtud, huvitav moment on see LLM-i keelevalik. Samas ei ole mitte alati artiklid üks-ühele tõlgitud - kui erinevad peavad kaks versiooni olema, et ta enam ingliskeelset ei eelistaks?
* Karl Valter P. - hea tähelepanek Eesti kohta: "Enamasti toimuvad avalikud arutelud ja kogukondlik suhtlus mõnel suurel rahvusvahelisel platvormil. See tähendab, et meie avalik ruum ei ole enam päriselt avalik, vaid toimub keskkondades, mida juhivad eraettevõtted. Kui platvormide algoritmid otsustavad milline sisu saab rohkem nähtavust ja milline mitte, siis see mõjutab otseselt seda, milliste arvamuste ja vaadetega me kokku puutume.".
* Madis P. - piprase ütlemise eripreemia sel nädalal.  Aga midagi vastu kobiseda ei ole, üsna hästi paika pandud (eriti viimane lõik). Kuigi ma arvan, et lisaks ülirikastele saavad endale privaatsust lubada ka need tavainimesed, kes on nõus päris paljudest mugavustest loobuma.
* Jan-Erik N. - huvitav mõtlemise koht: miks kipuvad kõik sellised privaatsuse-"hobuseunenäod" pea kõik "väga võrdsed" olema (nagu siin digiraha punktis on mainitud)? Ja "võrdsed" tähendab varem või hiljem "võrdselt vaeseid"...
* Edgar N. - LLM. Selles mõttes hea postitus, et a) on toodud eraldi välja ka hall stsenaarium, ning b) rõhutatakse poliitiliste otsuste tähtsust tehnoloogiliste kõrval.
* Janar N. - elukaaslase auto näide (NB! tegemist ei olnud formaalse perekonnaga, seega pidid süsteemid lähtuma ilmselt ühisest elukohast), puidu väärindamise paralleel on ka hea.
* Margus M. - "Lõvil läheb kõht tühjaks".  Tegelikult aga võiks öelda, et kurjust ei pruugigi vaja minna, kui on olemas laiskus, mugavus ja rumalus.
* Oleh M. - hästi kirjutatud, aga tekib küsimus: kas sellist "valget stsenaariumi" (andmed on inimeste enda kontrolli all) saab luua vaid ühes piirkonnas (riigis või kasvõi maailmajaos), kui mujal jääb kehtima "must"? Sel juhul on sigatsemine "mustas tsoonis" ju nii kasulik, et tehakse kõik "valge tsooni" hävitamiseks.
* Randel M. - stsenaariumid on hästi kirjutatud. Aga nende alusel ütleks küll, et EL "tumedaks" keeramine on märksa tõenäolisem - ja siis ei jäeta väikeriikidele enam erilist sõnaõigust.
* Julius K. - reklaamimüüjate vastutuse hajumine (kui tehisaru valib reklaamid, siis kes seda ikkagi teeb?).


Märkused:
* Sel nädalal oli äramärkimisi natuke vähem, päris palju oli "lihtsalt punktisaajaid".
* Natuke üllatav oli, et enamik kirjutajaid võttis suuri sotsiaalmeediaplatvorme sisuliselt paratamatusena. Äkki saab ikka ka ilma?


Foorum

Foorumis oli jälle korralik liiklus, ligi 150 postitust. Huvitavamate uute teemapüstitustena tooks seekord välja Egon S. privaatsuse küsimuse ja Raiko O. raha kui motivaatori (olgem ausad, selles osas ei ole ühiskonnas väga palju muutunud).

Igaks juhuks meenutan foorumi kahe nädala piiri reeglit, kuna paar postitust tehti eelmisel nädalal veel ka 1. nädala teemadesse. Nende eest paraku enam punkte ei saa. Tänase keskpäevaga läks kinni ka 2. nädal - järgmiseks, 5. nädala tähtajaks on punktide mõistes avatud 3.-5. nädala teemad.

Jõudu!

[kaidokikkas]

Tere!

Tahaks loota, et meil ülearu palju ebausklikke kursusel pole. Jälle on reede ja kolmeteistkümnes.


Üldised märkused

* Ka sel nädalal lisandus veel üks blogija. Põhiosas on seltskond siiski paigas.
* Varasematel aastatel on kusagil kursuse jooksul avastanud foorumi mingisugused sodiloopijad. Praegu neid veel nähtud pole, aga igaks juhuks ütlen - kui peaks foorumisse hakkama spämmi tulema, siis saab foorumi uute tulijate jaoks kinni keerata (tõstes osalejad eraldi kategooria alla ja keelates uutel tulijatel kirjutamise). Kuna see aga ei võimalda hilistel ärkajatel ilma täiendava tegevuseta foorumiga liituda, siis jätab algse olukorra kehtima nii kauaks kui võimalik.


Blogimine

Selle nädala teema oli loodetavasti natuke lihtsam ja lõbusam - ehk internetisuhtlus ja netikett. Huvitav on märkida, et aluseks võetud raamat on Interneti mõistes antiikne, kuid sellest hoolimata on need käsud enamuses täiesti adekvaatsed ning nii mõnigi on 1995. aastaga võrreldes omandanud täiesti uusi olulisi aspekte.

Selle nädala äramärkimised:
* Johann A. - Internet kui kultuuriruum (lääne kultuuripõhi on Interneti päritolu ja levimist arvestades ilmselt paratamatu). Mina aga ei tähtsustaks LLMide mõju 6. käsule üle - lõppude lõpuks läheb ekspertteadmiste alla ka näiteks promptimine (ja täiesti omaette teema on need valdkonnad, kus tähtis on mitte fakt, vaid erinevad subjektiivsed vaatenurgad, näiteks kunstialadel). Ja kui neljandas käsus võiks - samuti vaieldavalt - nõustuda ühenduse kiiruste osas, siis kaasinimeste aja raiskamise vältimine on ehk olulisemgi kui varem (TMI, TL;DR ja muud toredad lühendid).
* Artur A. - doxxingu näide. Privaatsuse olulisusele on Shea ajast saati terved uued kihid peale tekkinud.
* Rasmus B. - "Ole inimene" ja just mitte sigatsemise, vaid bottide võtmes. Selle käsu unarussejätmine sai saatuslikuks kasvõi IRC-le.
* Kuldar K. - sama.
* Raino K. - "Andesta eksimused" contra "Mis läheb Internetti, jääb sinna". Ma päris nii hullusti ei ütleks (see käsk on ka rohkem suunatud konkreetsemale suhtlustasandile), aga point on täiesti olemas. Ja miskipärast jätkab suur osa kasutajatest tundlike andmete pildumist (kasvõi LLM-idesse).
* Mihkel K. - kolme käsu käsitlemine oli täiesti okei.  Võib-olla juhiks tähelepanu sõimusõdade käsu ühele aspektile - seal on "piirata/ keep under control" ehk just seesama tasakaalupunkti otsimine tsensuuri ja läbu vahel, mis on ka tänastes keskkondades aktuaalne.
* Hendri K. - AI slop (mulle meeldivad kaks pakutud eestikeelset vastet, "tehisplära" ja "tööplönn"). Kusjuures siin ongi mõlemad pooled - kvantiteet (leida asjalik sisu tohutu hulga tehissodi seest, mis raiskab mõttetul määral ühenduskanalit) ja kvaliteet (tehispläras esinevad hallukad ja muud puussepanekud, mille väljasorteerimiseks kulub vastavates asjapulkadel kõvasti aega.
* Madis K. - see põlvkonnalõhe idee on huvitav (ehkki ma arvan, et kui üldse, siis päris tugevate eranditega). Ja see King James Versioni (klassikaline "vana kooli" ingliskeelne Piibel) järeleahvimine LLM-i poolt oli päris naljakas lugemine.
* Julius K. - huvitav, kas mõne aasta pärast eristatakse veebis selgelt inim- ja masinloodud sisu? Tuues näiteks investeerimise: paljudes selle ala portaalides on viimase paari aastaga umbkaudu 90% sisust asendunud masinlooduga (millest omakorda ca 90% on pehmelt öeldes kõikuva kvaliteediga).
* Kaarel K. - "Jupiter ja härg" privaatsuse vallas (üksikisikud contra suurfirmad ja riigivõim).
* Artur L. - hea tähelepanek "aja ja võrguühenduse" käsu juures - peamiseks ressursiks on saanud kasutaja fookus ehk keskendumine.
* Markus L. - sisuliselt sama asi (doom scrolling).
* Pavel L. - head tähelepanekud - kuigi mina ütleksin, et clickbait eetiliselt küsitava tegevusena pigem just tõestab selle käsu paikapidavust.
* Randel M. - mitu head punkti, eriti teadmiste jagamise käsu juures. Tühistamiskultuur aga läheb ilmselt vastuollu (lisaks muudele asjadele) ka enamiku klassikalise netiketi arusaamadega.
* Marko M. - vist ainus "Tea, kus oled" mainimine positiivses võtmes.
* Oleh M. - see, et varasemad sõimusõjad on nüüd asendunud automatiseeritud sodiloopimiskampaaniatega. Ja "sina oled loll" asemel on "X tegelased tuleks kõik bensiiniga üle valada ja põlema panna"...
* Joel M. - "Jaga oma teadmisi" valeinfo vastu võitlemise vahendina.
* Kermo N. - paar head näidet, kuidas mõnedel ei tule "ole inimene" hästi välja...
* Jan-Erik N. - üks väga vähestest, kes "Näe võrgus hea välja" positiivses võtmes välja tõi. Kirjutan mitmele mõttele täiel määral alla.
* Pille P. - sama.
* Siim P. - "Tea, kus oled" ja tänapäeva algoritmid. Ütleks, et sõltub - on palju selliseid, nagu siin kirjeldatud. Aga ka "vana aja" kogukonnad on alles (võib-olla lihtsalt on nad jäänud rohkem nurga taha kui varem).
* Reelika P. - see üsna legendaarne NASA lugu on ilmselt selle netikäsu üks parimaid tõestusi.  
* Andres P. - täna esimene LLM-postitus. Täiesti korralik tulemus, aga võib-olla oleks võinud võrdluseks lisada ka selle GDPR-jutu (tegelikult on see punkt tänapäeval igati päevakorras). Positiivne on ka see, et siia on LLM-i poolt ka üks teadusartikkel allikatesse leitud. Siiski, lisatud postituses oleks tahtnud näha ka neid hinnangupunkte (mida õpiti, mida tõstaks esile ja millele vaidleks vastu).
* Eliis P. - head mõtted mõlema punkti osas.
* Tony R. - head viited privaatsuse teemadel. Ja see lisaks pakutud punkt on tänapäeval muidugi väga aktuaalne - ning mina lisaks sinna sulgudes "(omaenda peaga, mitte masinaga)".
* Tiit R. - huvitav, et seda adminnikäsku mujal vist ei mainitudki. Ise ütleks, et see on alles, aga muutunud - BOFH-stiilis "jupijumalaid" on ehk vähem, aga need on asendunud suuremate kogumitega (ISP'd, riigiasutused, aga ka suur osa sotsiaalmeediaplatvormidest). Seega ühe individuaalse jobu asemel on sageli samaväärselt jobu organisatsioon....
* Carmen R. - mõlemad pooled hästi kirjutatud - hästi on tabatud nii väljanägemise käsu metamorfoos kui ka tühistamiskultuuri olemus.
* Artur R. - teine LLM-postitus. Väga korralik töö seekord LLM-i poolt - allikaid on päris mitu ja need on pigem tõsisema poole pealt. Ja saatepostitus on samavõrd hästi koostatud - nii et nädala LLM-töö virtuaalpreemia annaks siia. Võib-olla võinuks natuke vaielda avalause osas "Virginia Shea poolt 1990ndatel kirja pandud netiketi põhireeglid on loodud ajastul, mil küberruumi kultuur oli alles kujunemas" - 1995. aastaks oli internetikultuur juba päris pikalt olemas olnud (arvestades, et esimesed meililistid tulid juba varsti peale e-posti loomist 1972. aastal), samas oli see kindlasti marginaalsem kui uue sajandi saabudes.
* Sten-Tristan R. - see sama malli järgi käitumine on väga "nii ja naa". Ma arvan, et siin ei ole mõeldud erinevaid onlain-avatare (eriti mitte mängudes), vaid siiski seda, kuidas me end eri kohtades ülal peame. Kui inimene on ühes kohas ontlik kodanik ja teises käitub nagu psühhopaat, siis ei pruugi see tema enda vaimsele tervisele hästi mõjuda (isegi siis, kui ta alguses toda psühhopaati rollimänguna võtab).
* Kelly R. - kaks mõtlemapanevalt kirjutatud punkti, just selle algoritmide aspekti lõikes. Shea ajal tõesti sellist asja olemas ei olnud (isegi sotsiaalmeedia algkümnendil mitte). Ja ma arvan, et samamoodi loobujaid on lähiajal üha rohkem (vt ka selle nädala postitustes korduvalt mainitud "surnud interneti teooriat").
* Oliver R. - kolmas sellenädalane LLM. Korralik töö, ka saatepostitus on hästi kirjutatud - analüüsiosa on kenasti sees.
* Meribell S. - "Ole inimene" kahes vaates.
* Viivika S. - "Austa aega ja võrguühendust" üks aspekte on siit hästi näha. Meil võib olla ülikiire netiühendus, aga kui selle abil loobitakse kanal (kasvõi siin mainitud MS Teams) täis rämpsu ja kasuliku rosina leidmiseks tuleb Joosep Tootsi mõtet laenates "urgitseda nigu narr", siis ei ole sellest ülikiirest ühendusest eriti tolku. Ja siin ei ole kaasatud ainult aja, vaid ka sellesama võrguühenduse aspekt.
* Martten T. - teadmiste jagamise osa (sh MOOCide näide).
* Janno T. - natuke pessimistlik, aga asjakohane jutt (Stack Overflow on hea näide). Mina pigem optimistina aga ütleks "See jama ei saa lõputult ka kesta".
* Patrick T. - siin märgiks ära just huvitava esituse (ja need "vabakava" postitused olid ka head).
* Ivan T. - "Ole internetis kriitiline ja ettevaatlik" oleks päris sobiv lisakäsk. Kusjuures need mõlemad komponendid on väga vajalikud (kriitilisus pigem sisendi ja ettevaatus väljundi osas).
* Rem T. - "Ole inimene" ja erinevate tabude põrkumise oht ("Kes on üldse inimene?").
* Karin V. - väga hea tähelepanek äppide poolt pealesunnitava kohese reageerimise kohta. Ütleks, et siin on tänapäeval üha enam levinud vaimsete probleemide üks suurtest lätetest.


Märkused:
* Sel nädalal oli puuduvaid postitusi natuke rohkem kui varasematel - teema oli pigem lihtsama otsa pealt, aga ehk siis ei kõnetanud niiväga. Või oli süüdi 13. ja reede?
* Positiivne oli see, et mitme käsu juures toodi välja päris häid uudseid aspekte.
* Peamised kandidaadid aegumisele olid "Austa aega ja võrguühendust" ja "Näe võrgus hea välja" (tõsi, mõlemat mainiti ka tänini kehtivana - ilmselt osa tõlgendas olulisuse ja teine osa reaalse järgitavuse vaates). Esimese puhul võiks teatud määral nõustuda võrguühenduse osaga (kuigi maailmas on ka täna väga palju aeglasi ühendusi, kui "nurga taha" minna - meie siin Eestis oleme selles vallas ikka väga ära hellitatud, Internet on aga globaalne), ajaraiskamise osas on see käsk aga ilmselt veel olulisem kui enne (seda enam, et väga suur osa ajaraiskamisest tehakse tänapäeval tehisaru abiga - vt mitmeid kommentaare eespool). Ja see teine käsk on väga tugevasti sõltuv kontekstist ja ka kasutaja põlvkonnast (tööandjad, kes nähtavalt vigaselt/lohakalt koostatud LinkedIni profiili koheselt "vasakule" saadavad, on ka tänapäeval täiesti olemas).
* Mõtlemapanev oli korduvalt mainitud "andesta eksimused" aegununa - tõsi, enamasti täpsustati, et tegu pole mitte niivõrd käsu enda aegumise, kuivõrd selle üha massilisema eiramisega. Siit võib paraku näha, kust tühistamiskultuur kogu oma jälkuses tuleb...  Selle kohta võiks öelda levinud mõtte, et kurjuse vohamiseks piisab täiesti sellest, et head inimesed selle vastu midagi ette ei võta.


Foorum

Foorumis oli üle 130 uue postituse, seega seal oli liiklus üsna tavapärane. 5. nädalasse tuli seitse uut teemat, sealt võiks esile tõsta Egon S. ja Markus V. poolt tõstatatud anonüümsuse teemad.

Igaks juhuks mainin ära, et seekord kirjutati ka veel 1. nädala teemasse, sealt praegu kahjuks enam punkte ei saa.


Jõudu jätkamiseks!

[kaidokikkas]

Tervist!


Üldised märkused

* Üks inimene lisandus ka veel 5. nädalal.


Blogimine

Nädala teemaks oli esimene osa juuraplokist ehk WIPO intellektuaalomandi käsitlus ja selle kahe komponendi võrdlus - üks, mis toimib suhteliselt hästi ja teine, mis ei toimi. Natuke oli üldpildist näha, et teema oli võõras - päris rohkesti oli seekord selliseid kirjutisi, mille eest saab punktid kätte, kuid midagi esile tuua väga ei olnud. Aga tegelikult vajavad IT-juriidika teatava piirini tundmist nii arendajad kui adminnid, seega soovitaksin seda valdkonda hiljem omal käel edasi uurida.


Sellenädalased äramärkimised:
* Karin V. - hea kirjutis, sh Buratino ja Pinocchio ning muudki näited (eri aegadel ongi eri paigus ametlikult "intellektuaalomandi" peale vilistatud - kunagi tehti seda USA-s, siis N. Liidus, tänapäeval teevad seda hiinlased). Väike märkus: eesti keeles kirjutatakse Šveitsi sisulise pealinna nimi saksapäraselt, "Bern".
* Madis V. - samuti asjalik lugu, hästi on välja toodud vabade litsentside koordineeriv roll ja mitmed probleemid autoriõiguse ümber.
* Patrick T. - mitu head tähelepanekut, sh tehisaru probleemid autoriõiguste juures. Tõsi, ma ei ole päris kindel, kas kaubamärgi kaitse sedavõrd lollikindel on.
* Janno T. - üldiselt muhe lugemine (Disney...) ja head mõtted. Litsentside osas ütleks, et suur kurjajuur on "advokaadikeelsus" - kasutajad ei saa enamasti üldse aru, millega nad nõustuvad.
* Sven Eric T. - esimene sellenädalane LLM-lugu. Korralik töö - eriti tõstatatud küsimused ja hallukakontroll.
* Kaspar S. - patenditrollide osa on hea. Samas ei saa ma hästi aru copylefti ekstra väljatoomisest miinusena.
* Oliver R. - teine LLM-töö. Hea on näha teemaga kaasamõtlemist kaaspostituses (isegi kui põhikirjutise tegi tehisaru).
* Jaana R. - võimalik väärkasutus hindamiskriteeriumina. Olen seda ise kasutanud turvateemades ("Kas sellega s...a saab keerata?").
* Eleri R. - tööstusdisain kui kitsaskoht ei ole just sageli mainitud asi. Aga kui mõtlema hakata: meil on a) tehisaru ja b) 3D-printimine...
* Kelly R. - hästi kirjutatud postitus (isegi kui teema pole kõige meeldivam - aga tõesti, selle valdkonna baasteadmisi läheb IT-s vaja).
* Artur R. - kolmas LLM-töö, ilmselt selle nädala parim. Väga korralik ja mitmekülgne (ja mis peamine, reaalne) allikavalik ja korralik analüüs, eriti aga tõstaks esile läbimõeldud promptimist.
* Carmen R. - huvitav arutelu tehisaru autorsuse teemal.
* Tony R. - click-through -lõppkasutajalitsentsid.
* Mihkel Põl. - patentide probleemid on hästi välja toodud. Litsentside põhimõte ("mitte keeld, vaid kokkulepe") on ka hästi sõnastatud - kuigi see käib eeskätt vabade litsentside kohta.
* Andres P. - neljas LLM-lugu. Samuti tubli töö (eriti allikate osas), huvitav on siia Creative Commonsi sissetoomine (mis rangelt võttes ei ole WIPO süsteemi osa, aga kahtlemata annab veebisisu litsentseerimisele n.ö. uue hingamise).
* Reelika P. - tehisaru probleemide osa. Õnneks eesti keeles em-dash'i (pikendatud mõttekriipsu) ei kasutata.
* Madis P. - üsna krehvtine, aga aus arvamus. Kuigi (nagu ka eespool öeldud), kaubamärgi tõhususe osas on mul samuti küsimusi.
* Anastasiia O. - "Suur osa ettevõtete väärtusest ei seisne mitte registreeritud õigustes, vaid teadmistes, protsessides ja kogemustes, mida ei ole võimalik  patenteerida". 100% nõus.
* Kermo N. - lipiklitsentside osa (päris värvikalt kirjutatud).
* Randel M. - patendinäited mängudemaailmast on huvitavad.
* Artur L. - veel üks samast kandist.
* Tristan Gabriel K. - "use it or lose it" patendi juures oleks täitsa hea idee, aitaks vähendada blokeerivaid patente, patendi otsas kükitamist ja patenditrollimist. Natuke sarnaneks tööstusdisaini jupikaupa pikendamisega.
* Madis K. - sümpaatne on kirjutisest nähtuv olukorraga tutvumine kõnealustes valdkondades. Ja see kajamise postitus on ka hea ("Peatage maakera, ma tahan maha minna!").
* Hendri K. - huvitav vaade tava-(liht-) ja lipiklitsentsile.
* Timo K. - asjalik kirjutis, paar tabavat väljendit ("pärandvara haldamise äri" 70 aastat peale autori surma kehtiva autoriõiguse kohta).
* Riho-Martin H. - visuaalkunstniku vaade autoriõigustele.
* Johann Matteus A. - "patendivõpsik" ja Humira näide.
 

Märkus: ka seekord oli hästi näha, mida LLMid ütlesid - ja nende selgeid jälgi ka tavapostitustes (kui paljud kirjutasid litsensidest pluss- ja autoriõigustest miinuspoolelt?). Soovitaks ikkagi rohkem ise teema üle mõelda, nii saab siit kursuselt endale rohkem.


Foorum

Siin oli õnneks aktiivsus suurem, laekus üle 130 postituse. Uutest teemadest (mida tuli koguni kaheksa) võiks esile tõsta päris huvitavaks läinud arutelu kinnisest ja avatud lähtekoodist (Carmen R.) ja Egon S. küsimuse AI regulatsioonist. Ühe osaleja kaks postitust tulid seekord napilt peale keskpäeva ning saavad seetõttu punktid kätte nädala pärast.

Jätkame.