Nädal 1: Miks just otsustasid IT-d õppida võttes arvesse seda, et AI tõttu IT tööturul on hetkel nõudlus arendajate järel vähenenud?

[RMT]

[epihla]

Ausalt öeldes, kolm aastat tagasi õppima minnes ma ei arvanud, et see kõik nii kiiresti juhtub.

[tiitr]

On mitu põhjust, miks ma AI pärast liialt ei muretse ja õpin seda mis mind huvitab:

Jevonsi paradoks: kui mingi ressurss või teenus muutub efektiivsemaks, siis selle kogutarbimine ei vähene, vaid suureneb. AI muudab IT-lahendused kättesaadavamaks. Kui igaüks saab endale veebilehe või mobiiliäpi genereerida, siis IT-teenuste nõudlus tervikuna kasvab. Ehk kuigi AI teeb osa tööst ära, vajame me ikka rohkem inimesi, kes neid süsteeme haldaks, integreeriks, kontrolliks ja teeks seda osa, mida AI ei suuda.

Edulugusid pole: aeg-ajalt kuulen, kuidas mingi suurfirma asendas mingi protsendi (näiteks 7%) töötajaid AI-ga, aga pole kuulnud, et need projektid oleksid siiani väga edukad olnud. On tekkinud trend, kus juunior-arendajaid värvatakse vähe. Paari aasta pärast võib olla olukord, kus on kriitiline puudus kogenud arendajatest, sest uusi inimesi pole piisavalt peale tulnud.

Kui nüüd lähebki nii, et IT-töökohad kaovad AI tõttu, siis juhtub sama kõikide kontoritöödega ja hiljem ka teiste valdkondadega. Kui see on tõesti nii vääramatu muutus, siis mida üldse peaks õppima, et tulevikus tööta ei oleks?

[252649IADB]

Minu kui tarkvara testija vaatenurk on, et mida rohkem genereeritakse koodi AI-ga, seda olulisemaks muutub minu roll.  Õpin arendust just selleks, et olla tehnilisem ja parem testija.

[Markus Lehtla]

Minu jaoks oli IT-arenduse valik osalt ka praktiline, kuna see oli Tallinna piires ainuke eriala, mida sai õppida sessioonõppes. Ma ei usu, et tehisaru (AI) tooks kaasa tööturu hävitamise. Pigem näen, et tööandjad ei soovi edaspidi värvata inimesi, kes ei oska seda kasutada, sest tehisaru on muutumas asendamatuks ’käepikenduseks’. Kindlasti võib see teatud ettevõtetes kaasa tuua koondamisi, kuid samas tekib uusi töökohti teistes valdkondades – näiteks süsteemide haldamisel, arendamisel ja muudel sarnastel suundadel.

[janern]

Ise ei ole sidunud eriala valikut üldse sellega, et tulevane ametipositsioon peaks olema otseselt seotud koodikirjutamisega. Usun, et mida rohkem meil erinevaid infosüsteeme tekib ja mida keerukamateks need muutuvad, seda rohkem tekib ka erinevaid projektijuhi taseme positsioone, kes saavad tugeva konkurentsieelise, kui nad suudavad kaasa mõelda nullide ja ühtede tasemel.

[MadisKoll]

Minu puhul näiteks sai otsusavaks kolm asja: saab õppida sessioonõppes, soov formaliseerida oma teadmisi (s.t ma juba olen ametilt arendaja) ning saada lahti mõndadest unknown unknowns lünkadest mis iseõppijana võivad tekkinud olla.

LLMide koha pealt mu enda kõhutunne on, et kuigi töö sisu on kohati muutumas, siis tarkvaraarendus v inseneerimine ära kadumas otseselt pole. Võibolla saab siinkohal siduda Fred Brooks'i No Silver Bullet mõtte, et arenduse tuum jääb siiski samaks mis on "sisulise" keerukusega tegelemine. Ikka jätkuvalt on vaja mudelleerida ärivajadusi ja luua n-ö äriloogikat, lihtsalt ingslise keeles progemise protsent on kasvanud.

[RaudMees25]

Olen juba varasemalt IT'd õppinud ning kinda ise õppinud arendaja. Ülikooli tulin selleks, et õppida asju, mida võibolla ei oleks osanud õppida või pole kuulnudki, millest võiks teada.

AI kohapealt väga ei karda. See on tööriist, mida kasutada ning aitab asju kiiremini teha. AI võib sulle koodi ette ära teha, aga eks ta teeb seda selle pealt mida teised on teinud ja kui arendajana tööd ei saa, siis saab ju alati enda jaoks teha ägedaid asju ja luua ise tooteid ja vabavara projekte.

AI poolelt saab huvitav olema tulevikus, kui AI õpib AI toodangut pealt uusi asju.

[kaidokikkas]

Teen siin kohe ühe positiivse äramärkimise - hea teemavalik.

Aga ma ise arvaks, et tehisaru ohustab eeskätt neid, kes a) ei ole enda jaoks asju päris hästi läbi mõelnud, kuhu nad (IT-s) tahavad jõuda ja b) kes ei saa hästi aru, mis on inimese eelis masina ees. Eelmisel suvel kuulasin üht selleteemalist ettekannet ning seal leiti, et inimese eeliseks on esiteks loovus ja "kastist välja"-mõtlemise võime ning teiseks see, mida ingliskeelne kõneleja nimetas epiphany - otsetõlkes "ilmutus", aga IT-rahvas tunneb seda pigem "ahaa"-elamusena.

Nii et mina soovitaks endiselt IT-d õppida. Kuid ainuüksi "seal makstakse roppu pappi" ei ole enam ilmselt piisav põhjendus.

[IljaBu]

Lapsest saati istusin arvuti taga, sain aru, mis on huvitav ja kui sisenesin, hakkasin siis õppima, et tööturg hakkas vähenema :(

[kareil]

Võibolla juhiksin tähelepanu postitaja küsimuse sõnastusele ja tooksin esile sõna 'hetkel'. Leian, et nõudlus võib alati muutuda, ehk tõesti on praegu nõudlus justkui väiksem, kuid IT on pidevalt arenev valdkond ja teadmised sellelt alalt tulevad alati kasuks. Tulin ise eriala õppima mitte pelgalt turunõudluse tõttu, vaid ka soovist laiendada oma silmaringi. Näen, et õpingutes omandatud teadmisi saan rakendada mitte ainult IT arendajana, vaid ka mõnel teisel sarnasel ametipositsioonil. AI osas tunnen ka seda, et päris kõiges see inimest ei asenda ja inimkäsi on alati vaja.

[viivik]

Ma ei arva, et AI võtab ära minu töö, spetsialistile on see pigem abivahend ja ära kaovad pigem sellised rutiinsed taskid. Ma olen terve oma eelneva elu olnud pigem IT kauge, aga 2019 tekkis järsku mõte et muudaks suunda, siis tundus aga 3-4 aastat kooli liiga pikk aeg mõistmaks kas IT sobib mulle. Alternatiivina kandideerisin vali-IT programmi ja nii ma jala ukse vahele sain. Eelmine suvi oli siis arusaam, et IT võiks olla see suund kuhu liikuda ja sellest ka otsus siis päriselt seda õppima tulla.

[MihkelK]

Mul on alati IT ja programmeerimise mingi taustal tiksuv pisik olnud. Mingil veidral põhjusel otsustasin siis eelmisel aastal, et oh ma siis lähen ja õpin seda niiöelda struktureeritult ja juhendatult, ilma mingi suurema tuleviku eesmärgita, puhtalt huvi pärast. Omaette kodus pusides on alati olnud piisavalt muid segajaid ja kõrvale viivaid argumente. Nüüd kus aga tähtajad ees ja "piits laksub", siis tuleb teha ja harida end. Selles suhtes meeldib ka see, et saab laiemapõhjalise arusaama valdkonnast, kui oleks niisama omaette kindlat joont nokkides (a la ainult Pythonit õppida) ja tegelikult see teeb veelgi huvitavamaks asja.
Kuna ma olen varasemalt ka TTÜ lõpetanud teisel tehnilisel erialal, millel ka parasjagu töötan, siis sessioonõppena bakasse astuda oli päris hea variant ja hetkel ei kahetse (küll vaba aega kaob hulka ära, aga vähemalt endal on huvitav :)). AI osas hetkel väga ei muretse, kui oled ikkagi iseloomult selline, kes tahab teha ja teeb seda võrdlemisi asjalikult, siis oled tegelikult tööturul ikka oodatud. Eks juuniorina on raskem tööturule siseneda, aga tuleb ka meeles pidada, et hetkeseisuga ju AI kogu IT-sektorit ei asenda ja seenioreid ei teki niisama nagu seenekesi pärast vihma, vaid nad kõik on ikkagi alustanud kusagilt juuniori tasemelt.

[reelpe]

Võibolla ma ollen veidi veider aga ma ei usu et AI täielikult töökohti kaotab. Ma arvan, et samamoodi nagu kirjanduses või kunstis on suur vahe kas AId on kasutanud inimene kes ka asja ise adub või täielik võhik. Arvan, et väibolla tööviis muutub ja vb ka ametinimetus või kohustused paljudel kohtadel aga oma ala spetsialiste on siiski vaja. Iseasi on see kas nii palju just nooremarendajaid vms vaja on kujul, mis ta on tänapäeval. Aga noh, ma olen IAAB tudeng nii et ma nooremarendjaks ei pürgi.

[olmatv]

Kui astusin poolteist aasta tagasi ülikoolis süsadminiks õppima, mõtlesin nii, et just IT‑d õppides võin aru saada, kuidas hakkama saada eluga maailmas koos tehisintelektiga ja kuidas muuta see pigem "abiliseks", mitte "vaenlaseks". Minu arvates isegi vaatamata AI hirmuäratavale arengukiirusele ei peaks IT-spetsialist seda kartma, see on sama, mis karta PhotoMath-i (link juhul, kui keegi ei ole kokku puutunud sellega varem), mis peaks matemaatikult töö ära võtma.

[kermon]

Õppisin IT-d juba kutsekoolis, kui veel ChatGPT-d polnud – valik oli enne tehtud :D. Erialavalik aga meeldib ning ei näe, et peaks erialavalikut muutma tööturu kõikumisest – pigem on küsimus, et kuidas uutes oludes õnnestuda. Aga kogu AI tulek on pigem näidanud, et tegemist on hea vahendiga, mida tasuks õppida nutikalt kasutama – palju kiiremini saab uusi teadmisi omandada ja muuta oma tööd efektiivsemaks.

[patoms]

Tulin õpima pigem seetõttu, et töö ja karjäärivõimaluste edenemisele jääb kutsekeskharidusest väheks. Kui tahta jõuda juhtivatele positsioonidele või vahetada töökohta sootuks. Siis võid automaat sorteerimise tulemina kõrghariduse puudumisel "mängust välja jääda".

Tõsi on, et ilma kõrghariduseta saab väga hästi hakkama, kuid ta kindlasti aitab kaasa parematele karjääri võimalustele (ilmselt peab paika rohkem riigis kui erasektoris!).

[Ivatot]

Ma otsustasin IT-d õppida mitte , et arendaja on kindel töökoht aga naguv nii  et IT on valdkond, mis muudab kogu maailma toimimist. Isegi muidugi tehisintellekt suudab juba täna ka osa programmeerimistööst ära teha, ei kaob vajadus inimeste järele, kes mõistavad, kuidas üldse süsteemid töötavad, kuidas üldse on vaja neid ehitada ja kuidas neid mõistlikult kasutada vaja.

Tahan veel lisada ,et IT hõlmab küberturvet, võrke, süsteemihaldust, andmehaldust, pilveteenuseid, tehisaru rakendamist ja palju muud.

[janarn]

Minu puhul nr. 1 põhjus on kindlasti see, et kui soovin praegusest positisoonist edasi liikuda siis võib kõrghariduse puudumine saada takistavaks. Jah, mingitel tingimustel võrdsustatakse piisav töökogemus kõrgharidusega, kuid mulle tundus kindlam kõrgharidus ära teha. Siis ei ole kellelgi, millestki kinni haarata.

Teise põhjusena tahaks kindlasti kuulda rohkem ka teooria poolt, kuna praktikat on päris suurel hulgal olemas. Tahaks teada, et kui palju asju ma teooriale vastupidiselt teen. Samuti olen valmis igati jagama oma senist kogemust ja vahel võivad kindlasti tekkida (ja kohati ka on tekkinud) "mida-hekki" momendid, et päriselus tehakse ju asju hoopis teistmoodi. Samas on ka teistpidi variante olnud, kus tekib äratundmist ja paraleele senise kogemusega, et ahaa siit see loogika siis tulebki.

[ansein]

IT on lihtsalt niivõrd laiapõhjaline ala, et tööpuudust küll minu arvates ei peaks kartma. Ma ise tõmban paralleele näiteks sellega, et kui varem kasutati augu kaevamiseks labidaid ja üks hetk tuli mängu kopp, millega suure töö tegi ära ainult üks inimene ja palju kiiremalt, siis tegelikult töö mahud ikka kasvasid, lihtsalt inimesed kohanevad ning kaevamise asemel teevad midagi muud.

Tuima koodikirjutajat ei ole tõesti enam täna vaja, aga see ei tähenda, et seda ei peaks oskama kirjutada või et IT-s töö otsa saaks või spetsialiste enam juurde ei oleks vaja.