|
Ilmselt leidub selles mõlemat aspekti. Sellised lahendused, mis parandaks ligipääsetavust on kõrgete kuludega ning inimese loomuses on kasutada raha nii vähe kui võimalik. Samuti on probleem tingitud teadmatusest. Ei osata arvestada mõne vajadusega siis kui pole ise kokku puutunud sellega.
|
|
In reply to this post by egon
Mõlemad. Ma usun, et peamiselt on see teadmatuse tõttu, kuna inimesed ei mõtle selle peale või neil pole sellega varem kogemust olnud. Kui ise peaksin sellist programmi või lehekülge tegema, siis peaksin päris palju õppima selle kohta ja aja kulu oleks suur.
|
|
In reply to this post by egon
Minu meelest ka on see kombinatsioon eri teguritest. Ühelt poolt näen probleemina seda, et n-ö vaikimisi mistahes lahenduse arendusel arvestatakse üsna kitsa sihtgrupiga, kuhu reeglina ei kuulu erivajadustega inimesed. Samuti mängib suurt rolli ka teadmatus või oskamatus sobiv ligipääsetavus tagada ja siis sõltub palju ka rahast. Kuid teadmatus ja kallidus pole niivõrd suureks murekohaks, kui ehk inimese enda väärtused. Kui ikka tahad ja pead oluliseks, et konkreetne lahendus oleks ligipääsetav võimalikult paljude jaoks, siis küll leiad viisi, kuidas see optimaalselt ka ära teha.
|
|
In reply to this post by egon
Minu arvates on halb ligipääsetavus enamasti segu teadmatusest ja valedest prioriteetidest. Raha kokkuhoid võib rolli mängida, aga tihti lihtsalt ei mõelda alguses kõigi kasutajate peale ning hiljem on parandamine juba kallim ja keerulisem.
|
|
In reply to this post by egon
Oleneb mille ligipääsetavusest rääkida, kuid teadmatus on alles esmane osa. Asjade mugavaks ja kättesaadavaks ehitamine on raske "tava"inimesele ning veel raskem (ja tihti vähema info kättesaadavusega) ehitada neile, kellele on tavast väljas probleeme.
Ning kuna puuetega ja töövõimetusega inimeste probleeme näetakse tihti ekstrana või lisakuluna, on palju sotsiaalselt aksepteeritavam neid teid mitte arendada. |
|
In reply to this post by egon
Mõlemat ilmselt. Igasugune erilahendus kipub olema juba kallim. Lisaks on nii palju asju, millega peab arvestama ning kui arendajal endal puuduvad teadmised selles osas, siis ei saagi kõige peale tulla, ''kodutöö'' peab olema eelnevalt tehtud.
|
|
Administrator
|
In reply to this post by egon
Ma ütleks ka, et mängus on mõlemad. Pakuks sellise selgituse.
Üldreegel on, et ligipääsetavuse lisamine võib õigeaegse sissekavandamise korral üldse mitte hinda tõsta (on ka võimalik, et hoopis vähendab) - kuid on seda kallim, mida hilisemas etapis seda tehakse. Nii et kui alguses (disainifaasis) matsu ei jagata - isegi ausa teadmatuse korral -, siis (pool)valmis toote muutmine ligipääsetavaks läheb palju kallimaks. Ja siis hakatakse reeglina vingerdama. |
|
In reply to this post by egon
Arvan, et halb ligipääsetavus tuleb nii teadmatusest kui ka kokkuhoiust, aga kõige rohkem prioriteetidest. Kui ligipääsetavusega arvestada alguses, ei ole see tavaliselt väga kallis. Kui seda lõpus juurde parandada, muutub see ebamugavaks ja kalliks.
Teadmatus paistab välja siis, kui arvatakse, et piisab ainult alt-tekstidest või kontrastist. Tegelikult on vaja mõelda ka klaviatuuriga kasutamisele, vormivigadele, fookuse järjekorrale ja arusaadavale keelele. |
|
In reply to this post by egon
Pigem arvaks, et ligipääsetavuse puudumine on pigem tingitud teadmatusest, kuna tihtipeale eri veebilehtede ja rakenduse disainimisel on sellele mõtlemine justkui järelmõte, kuna sellega hakatakse tegelema alles siis, kui keegi kurtma hakkab.
Kujutaks ette, et arendaja ja klient ei oska tihtipeale isegi mõelda, mida ja mismoodi peaks disainima, et lahendused oleksid rohkem ligipääsetavad. |
|
In reply to this post by egon
Usun, et siin võivad mõlemad põhjused mängus olla aga eks enamasti siiski raha. Küllaltki tülikas tegevus ja kui sa nendele töötundidele kohe mingit tulunumbrit külge ei oska joonistada, siis võib tahaplaanile küll jääda.
|
|
In reply to this post by egon
Arvan ka, et pigem on probleem teadmatuses. Paljud inimesed lihtsalt ei mõtle ligipääsetavuse peale enne, kui nad ise sellega kokku puutuvad. Samas mängib kindlasti rolli ka raha, sest ettevõtted üritavad tihti kulusid kokku hoida. Tegelikult võiks ligipääsetavus olla juba algusest peale normaalne osa arendusest.
|
|
In reply to this post by egon
Minu arvates halb ligipääsetavus on pigem teadmatuse probleem, sest isegi lihtsamad probleemid ei vaja nii suurt raha summat.
|
|
In reply to this post by egon
seda saab tõesti võtta nii nagu paljud kommentaarid juba räägivad - kaheti. mina oma peakesega ei suuda seda probleemi lahendada ja ma arvan et ma ei peagi olema võimeline.
|
| Free forum by Nabble | Edit this page |
