Nädal 3: Tõelised uudised vs võltsuudised

[milena]

Kuidas eristada tõelist uudist võltsuudisest internetis?

[jaaras]

On vaja teha faktikontrolli, kui võimalik.

Vihjeks võltsi kohta on klikimagnetist pealkiri - tõenäoliselt on siis faktilisus vähemalt moonutatud.

[Edgar Neverovski]

Kui vaadata seda küsimust AI loodud "deepfakes" seisukohalt, siis olen kuulnud, et tulevikus tekib sellisele sisule kindlasti digitaalne jälg, mille abil on võimalik autentsust hõlpsasti tuvastada.

Samuti ei tohi unustada, et uudised võivad olla inimeste poolt fabritseeritud. Sellisel juhul ei jää muud üle, kui suhtuda kogu sissetulevasse infosse skeptiliselt ning püüda kasutada erinevaid allikaid, et saavutada toimuvast laiemat ja terviklikumat pilti.

[olrats]

Vahel ongi raske. Alles langesin isegi selle sama reha otsa, seoses selle sama talvega on ülemaailm välja pandud pilte, mis meeletult paisutavad olukorda üle.
Seega vahel ongi vaja asja poole vaadata kaine mõistusega või lihtsalt teha kiire tausta uuring.

[mtoodo]

Ma arvan, et tõelist uudist aitab ära tunda see, kui see pärineb usaldusväärsest allikast ja sama infot kinnitavad ka teised tuntud meediaväljaanded. Ma arvan, et kahtlane on see, kui uudis on üksik, ehk justkui keegi teine ei kajasta seda või kui midagi läks liiga kiiresti liiga hapuks, tundub ebareaalne.

[ariism]

Üldiselt lähenen ise asjale nii, et kui asi tundub kahtlane, siis kontrollin, kas teised uudistekanalid räägivad sama juttu. Kui ikka tundub kahtlane, siis kontrollin allikaid. Igasugustesse sotsiaalmeediakanalitest pärinevatesse uudistesse suhtun koheselt kriitiliselt, vahet pole kas uudis oma olemuselt on kahtlane või mitte.

[libepavel]

Varasemalt mainitud, et usaldusväärne allikas ja kordumine teistes allikates…. Usun, et tegelikult väga ei saagi tuvastada.
Korduvalt olnud, et võltsuudis läks laiali ning usaldusväärsed allikad ka positasid võltsi.

Jõuame religioonini: mida me usume ja mida mitte.
Kriitiline mõtlemine aitab kaasa.

[rihomah]

Samamoodi nagu alati, peab esimese hoobiga enda emotsioone tagasi hoidma ja leidma paar kohta, mis räägivad samast asjast ja võrrelda.
Praegu on loomulikult tehisintellekti piltide poolest visuaalselt raskem seda saavutada, nii et kui ise super uurija ei ole, peab lootma allikate peale, mis on usaldusväärsed kaua olnud - nagu alati, sotsiaalmeedia ei ole kunagi parim koht tõelisteks uudisteks võrreldes läbipaistva rahastuse ajakirjaga.

[kaidokikkas]

Esmane kontroll on muidugi enda kriitiline mõtlemine. Mõni asi on selgelt absurdne. Teiseks väidetav allikas - iga Venemaa, Hiina või viimasel ajal ka Washingtoni päritolu uudis ei ole automaatselt liba, aga viitab tõsisemale kontrollivajadusele. Siis võiks tulla kasusaaja ("cui bono?" ehk "kellele see on kasulik?") - kes selle uudise "allaneelamise" peale rõõmust põrkama hakkab?

Kui nendest alarmi ei teki, siis tuleks veebist otsida samasse viitavaid allikaid - ei ole reaalseid asju, millest on maha jäänud üksainus märk. Märkus: on teemasid, mille puhul ma LLM-i ei kasutaks.

[viltk]

Tegelikult on päris raske neil vahet teha.
Ka mitme allika olemasolu ei pruugi välistada võltsuudist.
Tänapäeval on oluline "klikk" ja seega uudiste võimalikult kiire postitamine.
Hea näide, meie oma uudiste portaalid - kui delfi midagi kirjutab, siis teised suuremad päevalehed refereerivad seda sama uudist.
Lõpuks jooksevad kõik kuskile ühte allikasse kokku ja kui see allikas mingit "udu" ajab, siis kõik levitavad seda.