Nädal 4: Kui suur motivaator on teie jaoks raha töö juures?

[ansein]

Ikka motiveerib, aga ilmselgelt kui teed tööd, mis sulle teha ei meeldi või kui töökeskkond on halb, siis läbipõlemine tuleb kiirelt.

[meribs]

Raha on kindalsti üks motivaator, kuna elada on vaja ja üür ja toit ennast ise ei maksa. Aga samuti peab töö olema meeldiv ja pakkuma mingitki naudingut. Muidu võib muutuda inimesena üpriski kibestunuks. Õnneks olen ise sattunud sellisesse kollektiivi, et lust on tööl käia ja palk on ka täiesti arvestatav minu tasemel.

[raikoo]

Kõige tähtsam motivaator on ikkagi meeldiv roll asutuses ja töökeskkond, aga töökoha valimisel reaalsust ei tea ja pigem teen otsuse ära ikka palganumbri põhjal

[pillep]

Raha on kindlasti oluline, aga seda selle piirini, kus tehtav töö on talutav ning suudad seda teha pikemat aega. Nõustun öelduga, et kui palju makstakse võib vastu tahtmist töö ära teha, kuid see pole lihtsalt jätkusuutlik. Mõnda aega on see talutav, kuid peale mingit aega muutub see mentaalse tervise jaoks väga raskeks ning paratamatult leiad end varsti olukorra ees, kus on võimatu nii edasi minna ning tuleb teha mingi muutus. Töö, mida teed ei pea olema nauditav, kuid sa pead suutma seda teha ilma, et sa seda vihkaksid. Lisaks sellele on raske töökohal areneda ja seega rohkem teenida, kui töö ja sellega seonduv ei paku absoluutselt huvi ega mingit naudingut.

[margmi]

Raha. Raha on alati vaja. Tuues lagedale vana ja kulunud loonatukese:

Küsitakse siis rikka inimese käest, et mis sa nii hirmsasti rabeled, et raha ei ole ju kõik siin ilmas, raha kokku ajamisega muutuib inimene kalgiks, õnnetuks ning on kindlaks tehtud, et rikkad inimesed on reeglina õnnetud. Vastab siis rikkur: "Nojah, aga olgem ausad, mersus on palju mõnusam nutta kui sapakas".

Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan. Inimesi on väga erinevaid. Osade motivaator ongi raha, nad teeks kõike raha nimel. Osadel pole raha üldse oluline. Kusjuures enda peal kogetud, see muutub elu jooksul. Tegelikult mida vanemaks saad, seda ebaolulisemaks raha muutub. Sest järsku tekib arusaam, et mis ma selle hirmsa rahaga ikka peale hakkan. Laps on reele aidatud ja saab ise hakkama, hetkel raha tuleb piisavalt, et endaga mõnusalt ära elada. Reisilgi käia.

Vastates siis teemasse ka. Raha on ülioluline, raha on väga suur motivaator, sest muidu tuleb pank ja võtab maja ja auto ära. Sealt edasi, olles siis oma eksistentsi Maslow kahel alumisel astmel kindlustanud (a la palk on > N + 1), muutub ebaolulisemaks. Veelgi konkreetsem vastus: hetkel ei ole raha eriline motivaator kui selline, sest palk on piisav. Motiveerib pigem uue õppoimine jne.

Aga ilmselgelt see muutub kohe kui näiteks koondataks või meelevaldselt palka alandataks. Siis oleks tagasi Maslow 2. astmel ja palk oleks ainuke motivaator :)

[Aostap]

Raha on minu jaoks oluline motivaator, sest see annab kindlustunde ja võimaldab rahulikult oma elu korraldada. Lisaks tegelikult soov veel rohkem raha teenida motiveerib mind arendada oma oskusi ja ka laiendada piire. Ja tegelikult on huvi proovida midagi kardinaalset kuid arvestades et see töö sujub paremini, kui pole kiiret, siis isegi raha tõepoolest ei motiveeriks.

[kaidokikkas]

Ma arvan, et olen Himasega üksjagu päri. Loomulikult sõltub kõik konkreetsetest oludest, aga kui on valida lihtsalt normaalselt makstud meeldiva ja huvitava töö ning kõrgepalgalise "vineerinärimise" vahel, siis eelistaks esimest (ilmselt töötaks muidu kusagil mujal, mitte ülikoolis).

Samas sõltub see ka sellest, kas ollakse karjääri alguses või juba teises pooles (akumulatsiooni vahe võib olla väga arvestatav), töö valdkonnast, lähisuhetest/perest jne jne. Tänapäeval on popp sõna finantsvabadus - kui see on inimesel kätte saadud, siis võibki täiesti Himase kirjeldatud rajale minna (ma arvan, et näiteks omaaegne Skype'i nelik ja veel mõned ongi sinnakanti läinud). Või maailma mastaabis näide: isegi isand Elon ei ole pensile jäänud, vaid toimetab edasi.

[VoolavG]

Hetkel on see raha osa on pigem nagu umbes 50/50, elada oleks võimalik ja samas töö ei juhi mind.

Kui saab elada ilma võlgadeta juba oma majas, siis see juba on win minu raamatus.