Nädal:5

[mavell]

Kas anonüümsus internetis teeb suhtlemise ausamaks või hoopis agressiivsemaks? Miks?

[mvaldr]

Kindlasti ühelt poolt muudab suhtlust ausamaks, kuna anonüümselt julgetakse rääkida teemadel, mis kasvõi kultuuri või usu tõttu võivad olla veidi tundlikud nagu vaimne tervis ja seksuaalsus. Samuti soodustab arutelu poliitilistel teemadel, kuna inimesed ei pea nt autoritaarsetes režiimides kartma oma elu üle ega varjama oma arvamusi, kui kritiseeritakse mõnd poliitilist teemat või riigivõimu.

Samas kindlasti võib muuta ilma modereerimiseta ka suhtlust agressiivsemaks, kuna inimestel kaob vastutustunne, ei mõelda oma väljaütlemiste üle, kuna puuduvad sotsiaalsed tagajärjed ja võidakse öelda asju, mida näost näkku ei öeldaks.

Samuti võib kaduda ka anonüümses vestluses arusaam, et ka teisel pool on keegi inimene. Kaob empaatia nende suhtes ja ei pruugita aru saada, et kellegi sõnadega ründamine või solvamine võib teisele haiget teha. Tõenäoliselt kaob ka enesetsensuur ja tekib grupimentaliteet, kus on lihtne liituda teiste agressoritega, kuna inimesed tunnevad end vabana ühiskonnanormidest ega taju oma käitumise tagajärgi.

[mtoodo]

Minu arvates teeb anonüümsus internetis suhtlemise pigem agressiivsemaks, sest inimesed tunnevad, et nad ei pea oma sõnade eest vastutama, kuid kuna inimesed on julgemad, siis muutuvad ka ausamaks.

[mtiitsma]

Ma arvan, et see ei ole alati just ausam, mis sealt kommentaariumitest ja foorumitest välja ujub. Tihti jääb mulje, et elatakse oma frustratsiooni kõige vastu välja ja öeldakse kellelegi halvasti, sest siis on endal kergem. Kindlasti on ausust ka palju rohkem, sest pole otsest hirmu tagajärgede ees, aga pigem tundub, et seda anonüümsust kasutatakse kas enda välja elamiseks või isegi "rage bait"-iks, et endal lõbusam oleks.

[madpaj]

Tooksin siia sisse ka psühholoogilise vaatenurga. On olemas nähtus nimega "veebipõhine pidurduste kadumine" (online disinhibition effect). See tähendab, et anonüümselt on inimestel vähem sotsiaalseid pidureid ja nad julgevad öelda asju, mida nad näost näkku kunagi ei teeks. See võib viia nii suurema aususeni (näiteks väga isiklikel teemadel rääkides) kui ka kahjuks palju suurema agressiivsuseni, sest puudub otsene vastutuse tunne ja hirm sotsiaalse hukkamõistu ees.

[stentr]

Ma arvan et anonüümsuse kate näitab meile inimeste tõelist olemust, ehk teeb siis suhtlemise mingil määral "ausamaks".

Need, kes on sisemiselt vaenulikud, julgevad lõpuks oma agressiivsust välja näidata. (Tagajärjed puuduvad)
Aga need, kes on sisemiselt heatahtlikud jätkavad sama käitumist ka siis, kui see neile mingit maine kasu ei too.

Seega ma arvan, et anonüümne suhtlus pole "ausam või agressiivsem" vaid "ausam ja agressiivsem". Osade inimeste ausaim eneseväljendus ongi lihtsalt agressiivsus.

[KarlKRx]

Ananüümsuse kohta internetis võib ausalt õelda pikalt vestelda, aga just suhtluse poole pealt on vestlused ausamad **ning ka** agressiivsemad. Loomulikult, kui keegi täpselt ei tea kes sa üldse oled, siis on loomult ka rokhem julgust rääkida oma tõekspidamisi aga samas ka käituda internetis just mitte kõige õigemalt.

Tuua näiteks s*taämbrit nagu Twitterit (nende tahtmise järgi X), kus räägivad kõik, nagu oleksid kõiketeadjad. Loomulikult võib nende arvamus olla idioodne, aga sa ju täpselt ei tea, kellega täpselt tegemist on. MInu arvamuselt täielik echo-chamber.

[margmi]

Arvan, et mõlemat. Anonüümselt julgevad olla inimesed ausad, kartmata soovimatuid tagajärgi. Samas anonüümsusel on ka tumedam pool, ehk siis pahatahtlikud inimesed leiavad selles võimalust loopida ohjeldamatult ja karistamatult pori teiste suunas.

See ei kehti ainult internetikeskkondades, vaid kõikjal.

Ehk siis mõlemat. Avab kanalid nii aususeks jui täiesti alusetuks poriloopimiseks.