Nädal 6: Kas AI puhul on suurem oht alareguleerimine või ülereguleerimine?

[kaarkq]

Pigem on tegu kas õigesti reguleerimisega või valesti reguleerimisega. Reguleerima peab nvn, aga tähtis on just see mida sa reguleerid ja kuidas. AI kasutamist on raske reguleerida ja sinu näitel ei tööta see ka, kuna inimesed leiavad alati viisi regulatsioone vältida, et paremat tulemust saada. Raske on ka reguleerida kratte tootvaid firmasid, kuna nad kas lähevad kuskile riiki kus neid ei reguleerita või näitavad lihtsalt keskmist ja venitavad kohtu menetlusi kuni peavad maksma väikse kahjuhüvitise. Lose-lose situatsioon tundub olevat. Ma lahendust pakkuda ei oska.

[Ivatot]

Minu arvates on AI puhul praegu suurem oht pigem alareguleerimine.
Tehisintellekt areneb väga kiiresti ning selle kasutusvaldkonnad laienevad pidevalt meditsiinist ja haridusest kuni julgeoleku ja meediani. Kui reegleid on liiga vähe või need ei jõua tehnoloogia arengule järele, võivad tekkida tõsised probleemid, nagu valeinfo levik, privaatsuse rikkumine või ebaõiglased otsused algoritmide poolt. Sellisel juhul võivad tagajärjed mõjutada suurt hulka inimesi.
Samas ei tohi ka ülereguleerimist täielikult alahinnata. Liiga ranged reeglid võivad pidurdada innovatsiooni ja teha uute lahenduste arendamise keeruliseks, eriti väiksematele ettevõtetele.

[olmatv]

Minu arvates kõige suurem oht on AI puhul on allareguleerimine kuna ta muutub nii kiiresti ohvriks näiteks hariduse puhul. Suur hulk tudengitest kasutavad seda mitte abivahendina õppimiseks vaid spikerdamisele. Ja see ei ole ainult hariduses, kõikides eluvaldkondades valitseb praegu kaos, ja kui tehisintellekti ei reguleerita, siis kestab see veel väga kaua.

[stentr]

See on kahjuks juba päris mitukümmend aastat korduv muster et tuleb välja uus tehnoloogia, USA firmad võtavad selle käsile ja panevad eest ära, ning mingi aja pärast tuleb EU järgi.

Ma arvan ka, et suurem oht on ülereguleerimine (kui vaadata seda Euroopa kontekstis). Sellegipoolest võiks mingid mõistlikud reeglid olla, et AI areng ei tooks kaasa liigseid probleeme teistele (näiteks absurdsed elektrihinnad andmekeskuste tõttu jne).

[elerir]

Kohati on keeruline antud küsimusele kindlat vastust anda. Ühest küljest on oluline, et säiliksid kindlad reeglid ja seadused, mille alusel AI-tehnoloogiat reguleerida. Samas on tuleviku mõistes tähtis, et tagatud oleks ka piisavalt vaba ruum innovatiivsetele ideedele ning lahendustele. Antud hetkel ma siiski kipun pigem arvama, et AI-tehnoloogia on hetkel pigem alareguleeritud. Nähes, millisel tasemel on võimalik AI abil inimese isikliku informatsiooniga manipuleerida, võib vähene reguleerimine kaasa tuua süvenevaid riske inimõigustele.

[ariism]

Arvan, et ei saa liigitada üht ohtlikumaks kui teist. Hetkel on AI veel võrdlemisi alareguleeritud ning sotsiaalmeedia ja üldse kogu internet on igasugust sisutühja AI genereeritud saasta täis ning jätkuvalt rakendatakse AI-d igasuguste pettuste läbiviimiseks, see-vastu areneb AI tuhinal üha võimsamaks tööriistaks. Varsti jõuavad regulatsioonid jälle ajale järele, asi keeratakse pisut üle võlli ja tekib ülereguleerimine. Internet muutub jälle pisut turvalisemaks ja digiprügi tekib ka vähem, kuid seda kõike AI arenemise arvelt.

[raikoo]

Minu arvates on kindlasti suurem oht alareguleerimisega. Praegu juba kuritarvitatakse seda päris palju internetis.

AI areneb liiga kiiresti et regulatsioonidega järgi jõuda, aga ka ei tahaks seda piisavalt reguleerida et areng täielikult peatub.

[kerdov1]

Ülereguleerimise oht on suur, eriti Euroopas, kus kiputakse tehnoloogiat rangelt piirama. Samas ei tohi jätta AI-d täiesti reguleerimata. Minu arvates on suurim väljakutse leida tasakaal kiiresti areneva tehnoloogia ja aeglasema seadusandluse vahel.

[robink]

Mina arvan, et oht on siiski alareguleerimisel, võttes arvesse AI arenemiskiirust. Ühel hetkel võib nähtamatult tehisitellekt olla nt valmis korraldama täiemahulist terrorirünnakut vms olles selle organiseeria. Ja see kõik sai võimalikuks mingi regulatsioni loophole kaudu. Muidugi hüpoteetiline näide aga kõike võib juhtuda ja piisab vaid ühest korrast.

[johana]

Üle- ja alareguleerimine on mulle konfliknte, ühest küljest loodaks laiemat kasutust efektiivsuseks ning turvalisuseks, kuid see võib omakorda tekitada olukorra, kus andmeid on nii palju, et saab toetuda neile selle asemel, et leida nutikamaid ning omakorda efektiivsemaid lahendusi.

[kaidokikkas]

Ma üldiselt ei poolda ülereguleerimist.

Aga arvestades tehisaru ümber toimuvat (alates suurfirmade ahnusest tingitud ja sageli kvaliteeti ohverdavast võidujooksust ja lõpetades ikka veel pea täiesti uurimata mõjuga inimese ajutegevusele ja õpivõimele ning viimaks ka singulaarsusriskidega) tuleks asi panna esmalt pausile, siis natuke järele mõelda, koostada mingi enam-vähem ohutu kava edasiminekuks ning siis vastavalt sellele tegutseda.

[rainok]

Nagu ka korduvalt varem mainitud ütleksin, et AI puhul on suurem oht alareguleerimine. ChatGPT-3 turule tulek tõi ikkagi massiivse muutuse maailma. OpenAi küll korrutab, et nemad usuvad tehnoloogia inimeste kätesse andmisse, kuid piisvate regulatsioonide puudumisel võivad need tehnoloogiad leida kasutust mida nad kunagi ei peaks.
Näiteks hiljutine draama kus Pentagon nõudis kontrolli Anthropic AI mudelite üle ning OpenAI astus asemele. Eriti suureks probleemiks kujuneb see, kui suured mudelid saavad rohkem agentsemaks. Juba ainuüksi andmed mida miljonid inimesed laovad nendesse mudelitesse on hindamatu väärtusega.
Isegi ülikoolis on selgelt näha, et pole absoluutselt suudetud veel kohaneda selliste mudelite olemasoluga hariduses. Tahtmise korral suudaksin teha ligi 90% õppetööst ära lihtsalt AI mudelitega. Ainuke takistus on eksamid, aga isegi siis on võimalik valida sobivaid aineid jne.
Kokkuvõttes on huvitavad ajad, aga kui rääkida tasakaalukast ja mõistlikust arengust, siis kindlasti tuleks AI tehnoloogiad karmima pilgu alla võtta.

[patoms]

Lühidalt arvan et alareguleerimine. ohte on palju ja paksu pahandust saab teha, võib vaielda et saab kõigega, aga ai on liiga kättesaadav suuremale hulgale rahvale.