Riigi digitaliseerimine Nädal 2.

[mtoodo]

Kas laiaulatuslik digitaliseerimine (nt Eesti riigi mudel) on õige suund, kuhu pürgida, või kaaluvad sellega kaasnevad turva- ja haavatavusriskid selle üle?

[patoms]

Ma leian, et mugavusel on ka oma hind. Aja võit asjaajamistes on siiski üsna suur just tänu nendele digilahendustele. Näiteks saksamaal miskipärast harrastatakse veel faksi ja pabereid. asjaajamine riigis käib nii et sul on seitsme erineva büroo allkirja vaja mingi x toimingu jaoks ja kui kuskil viga sees siis talla uuesti edasi tagasi ja otsi oma allkirjad. Kaustikud ja mapid täis pabereid. Minu silmis on see just õudusunenägu.

[Kuldar]

Ise küll riske otseselt hinnata ei oska, kuid aga meeldib mulle leiutis, mis hiljuti mõnda poodi on tekkinud. Nimelt saab SmartIDga enda vanust kinnitada, kui mõnda toodet osta, mida päris igaüks kätte saada ei tohiks. Ei pea dokki välja otsima ning saab ostud kiirelt ja mugavalt tehtud.

[MihkelK]

Ma küll ei hakka arutlema, kuhu maani riiki peaks digitaliseerima, aga ma ei kujutaks isiklikult enam ette, kui ei saaks riigiteenuseid jms ajada interneti vahendusel digitaalselt ära. Tundub täielik horror show. Eks ei mäletagi seda aega enam (ja olgem ausad, ma olin siis ka piisavalt noor, et ega ise ju ei ajanudki neid asju :)). Lisaks ma arvan, et tänu sellele, et riigiteenused on digitaalsed ja sedaviisi arenenud, saame ka nautida just siin ülal toodud head näidet näiteks poes õllejärjekorras Smart-ID-ga vanuse tuvastamist. Säästab aega ja ressurssi kõigil pooltel.

[kaidokikkas]

mtoodo wrote

Kas laiaulatuslik digitaliseerimine (nt Eesti riigi mudel) on õige suund, kuhu pürgida, või kaaluvad sellega kaasnevad turva- ja haavatavusriskid selle üle?

Ma ütleks, et sõltub muuhulgas sellest, kui kõvasti end mingisuguste suurfirmade ja nende toodangu külge lukustatakse (vendor lock-in).

Eesti on üksjagu Microsofti luti otsas istunud, aga näiteks sajandivahetuse aegne Lõuna-Korea pangandussüsteem sai märksa kõvema laksu - kogu kupatus ehitati tollal "popi ja noortepärase" ActiveX-i ümber. Lõppes sellega, et panka minemiseks oli vaja turvapluginat, turvaplugina turvapluginat, veel tolle turvapluginat jne - umbes paarikümmet lisajuppi, et mingigi ohutus saavutada. Mingil määral võib lugeda kasvõi siit.

[viltk]

Olen päris palju välismaailma väisanud ja enamus kohtades ollakse meie digitaliseerimise peale väga kadedad.

Üks hea näide eelmise aasta Oslo külastus, kus ühe IT firma CEO kuulas juttu meie ID kaardi ja smart ID lahendusest nagu väike laps, kes kohe saab kommi.

Teine äge näide Hawailt ~ 10 aastat tagasi. Sinna lennates unustasime ID kaardi lugeja maha(siis veel smart card reader arvutis ei olnud nii levinud). Küsisime kohalike käest seda. Nende nägudes olid ainult küsimärgid. Kui seletasime, mida meie ID kaardiga teha saab, siis olid need küsimärgid veel suuremad.
Meeles on ühe pereisa vastus, kes käis oma interneti arvet 20 miili eemal postkontoris, sularaha eest maksmas "And they say America is dreamland".

Ohutuse koha pealt - kõige suurem haavatavus on kasutaja ise. Kui meil ei oleks internetipanka, smart-id ja muud sellist, siis inimesed jääksid ikka oma rahast ilma, lihtsalt teiste lahenduste kaudu(tolmuimeja müüjad).

[margmi]

Sellel teemal on mul väga kahetised tunded. Digitaliseerimine on kohutavalt mugav. Nii riigisektoris kui tegelikult isiklikul tasandil. Teoreetiliselt muudab kõik kiiremaks, efektiivsemaks.

Aga. Ma ei tea kui paljud teist on selle tralli üle elanud: ddoc -> asice . Ütleme nii, et võttis ikka päris korralikult vanduma.
Või siis keegi otsustab, et jpg ei ole enam normaalne kompressioonialgoritm ja ükski tarkvara seda enam ei toeta.

Kuid see on pehme stseaarium. Sealt on võimalik taastuda. Tööd on, aga saab hakkama.

Võtame eriti mustad stsenaariumid:

- korralik päikeseloide. On tulnud ette, lähiajaloos. (Quebec 1989)
- Sõda.
- Muud mastaapsed ikaldused, mis võrgutaristu rivist välja löövad

Tulemus: meil ei ole ühtegi lepingut, keegi ei ela kusagil ja muud toredad asjad.

Ehk siis selle pika jutu kokkuvõte: digi on hea, aga peaks olema tagavaraplaan. Paber või kivitahvlid või midagi. Mis elaks üle selle kui meil ntks 4 kuud elektrit ei ole. Et läheks elu edasi ja seadused endiselt kehtiks

[olrats]

Minu jaoks on raske üheselt öelda, kas laiaulatuslik digitaliseerimine on tingimata “õige” suund, kuid tundub, et teatud määral on see areng paratamatu. Tehnoloogia liigub edasi ning digilahendused muutuvad ajas aina loomulikumaks osaks igapäevaelust. Näiteks Smart-ID ja e-valimised pakuvad selgelt mugavust ja ajavõitu ning paljud inimesed on nendega harjunud.

Samas on oluline, et selliste uuendustega ei kiirustataks liigselt. Innovatsioon sõltub ka tugevalt inimeste usaldusest süsteemi vastu. Kui mõni uus lahendus võetakse kasutusele enne, kui see on piisavalt turvaline või läbimõeldud, ning see ebaõnnestub, võib see tekitada pikaajalist pelgamist tulevaste uuenduste suhtes.

Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kas digitaliseerimine on õige suund, vaid ka selles, kuidas ja kui vastutustundlikult seda ellu viiakse.

[janern]

Aga palun: https://www.microsoft.com/en-us/research/blog/project-silicas-advances-in-glass-storage-technology/?msockid=31615ed9d31d6d6919eb49dbd2086c18
Salvestame lepingud jm. sellise klaasi sisse:)
A tegelt, eks see on natuke hirmuäratav küll, et põhimõtteliselt kõik, mida omame on tegelikult 1/0...