Nädal 11: Kas inimesed või arendusmudelid ja protsessid?

[rainok]

Kumb on teie arust olulisem? Ise ütleksin inimesed. Suvaliste inimestega head asja teha on raske ka parima mudeli korral, aga heade inimestega saab teha ka ilma korraliku mudelita.

[ansein]

Ikka inimesed :) Töö sujuvuse mõttes ei saa muidugi alahinnata ka erinevaid protsesse ja mudeleid

[joelme]

Väga palju sõltub meeskonnast, aga pigem ikka inimesed. Mittetoimiva meeskonna puhul näen, et arendusmudelid ja protsessid võivad olukorda leevendada ning töö sujuvust parandada.

[kaidokikkas]

Mulle meenus selle küsimuse peale see film.

[RMT]

Inimesed, kuna nemad ise loovad arendusmudeleid ja teevad otsusi.

[janern]

Inimesed ikka esimesena. Head inimesed suudavad ilma mudeli ka protsessita ka teha mitte millestki midagi aga ebapädevat tiimi ei päästa ka protsessid ja mudelid.

[egon]

Ise ütleks ka, et head inimesed, kui on klapp siis organiseerutakse loomulikult.

[mpoldu_]

CONTENTS DELETED

The author has deleted this message.

[AlbertIaab]

Nõus, inimesed on olulisemad. Hea tiim leiab lahenduse ka ilma mudelita, aga halb tiim ei pruugi isegi parima mudeliga kuhugi jõuda. Inimesed ja koostöö ongi kõige põhi.

[VoolavG]

Inimesed ikka inimesed, pean nõustuma sinuga.

Pigem head inimesed, kui parim mudel.

[rihomah]

Inimesed ikka jah. Arendusmudelid ja protsessid on sellised asjad, mis on nagu standardsed viisid ja struktuurid tegeleda inimestega, nii et ma arvan et ka head arendusmudelid ja protsessid ennekõike soovitaksid inimestele fokuseerida :).

[RometTT]

Täiesti nõustun.

[margmi]

Ei ole see elu nii mustvalge. See on küsimus, mida ei peaks kunagi küsima, sest sellele on vastus üks ja ainult üks:

Inimesed JA arendusmudelid- ja protsessid. Lihtsalt entuka pealt ainult inimestega kütta saab ainult teatud piirini. Mingil hetkel kui ettevõtmine muutub edukaks, klientidel tekivad õigustatud ootused loodule ja selle edasi ehitamisele, tuleb kuidagi organiseeruda.

Ning nüüd jõuame kohani, kus kõik asjad hakkavad valesti minema. Palgatakse tööle tupsu/juntsu, kes 'peaks hakkama protsessi korraldama ja juurutama'. VALE. Protsess on tegelikult juba olemas, inimesed töötavad teatud skeemi ja rütmi järgi, midagi uut ei pea juurutama, tuleb lihtsalt olemasolevat kohandada.

Võtame näiteks kurikuulsa ISO-9001 standardi. Oli au juurutada seda standardit oma ettevõttes. Oktoobris tekkis mõte, et peaks olema (Nokia hirmsasti tahtis, seni oli silma kinni pigistanud, aga surve muutus järjest  tugevamaks). Helistasin, kuhu vaja, tuli kohale konsultant, et mis oleks vaja teha.

Jaanuaris oli sertifikaat käes. Keegi ei uskunud. Et kuidas sa suutsid protsessid juurutada, käivitada dokumenteerida jne nii kiiresti.

Vastus oli lihtne. Midagi ma ei juurutanud. Ma dokumenteerisin ära, kuidas me asju teeme ja koostasin kliendiküsitluse malli. Kõik.

Mingil koosolekul oli Nokiaga samuti jutuks, et kuidas nii, et meie suudame aru saada ja tarnida nii nagu kokku lepitud, samas kui vennasarendajad kagu-aasiast ei saanud kuidagi asjadega hakkama. Et mis protsessi me jälgime ja kuidas nii saab. Vastasin lihtsalt, et meil on väga lihtne protsess: 'get the s...t done' . Kliendi poolt oli ca 5 sekundit vaikust ja siis tuli avaldus: 'I think we should also implement this process'.

Ehk siis kokkuvõtvalt. Ei pea kumbagi eelistama, sümbioos tuleb leida. Ei ole vaja näpuga paberist järge ajada, et meil on igahommikused 'standupid' ja 'sit down-d'. Ja retrod ja muud rituaalid.

Kui kunagi Scrummasteri serdi tegin, siis koolitaja ütles väga üheselt, et Scrumi reegleid saksa täpsusega jälgida on lollus. Scrum on nagu šveitsi juust: auke täis, mille siis ise täidate nii nagu teil mugav on. Scrum on lihtsalt suund, kuidas asju teha, mitte käsiraamat, et nii peab tegema. Sama kehtib teiste protsesside kohta.

[TristanGK]

Eks ikka loomulikult inimesed, sest ilma inimesteta ka maailma parimatest protseduuridest väga kasu pole.
Aga võib-olla siin ongi parem küsimus, mis osakaalus hinnata protsessidele kuuletumist vs inimestega arvesamisele.

Kas valitud arendusmudel on piisavalt paindlik, et tulla vastu meeskonna reaalsustele, millal vistata protsess minema, et kooslust mitte lõhki ajada ning kui palju peaks läbi sõrmede vaatama.