Nädal: 11 Millist arendusmudelit peaksite kõige paremaks sel ajastul

[hendki]

Millist arendusmudelit peaksite kõige paremaks või eelistaksite sel ajastul?

[robink]

ma usun, et agiilne arendusmudel tänu oma kiirele kohanemisvõimele võttes arvesse kui kiiresti kõik asjad muutuvad

[anuran]

Nõustun eelnevaga. Kuna olen tööalaselt kokku puutunud peamiselt agiilsete meetoditega (Scrum, Kanban), siis arvan, et need ongi parimad võimalikud. Nad annavad paindlikkust ja võimalust kiirelt vajadused üle vaadata. Samuti on nendega hea ülevaade võimalikest tulemustest ja aitab loodetavasti vältida suuri kõrvalekaldeid.

[egon]

Nõustun eelpool kirjutajatega, agiilne on siiamaani vist parim.

[margmi]

Ehh

Kui te nüüd natuke lähemalt vaatate, siis tegelikult on ka agiilne tükeldatud kosk. Igas agiilses tsüklis on alati sees analüüs, arendus, testimine, reliis jms. Vahe on ampsudes.

Agiilse eelis on tõesti see, et elevanti süüakse väikeste tükkidena ja tõenäosus, et suur tükk ajab suu lõhki, on oluliselt väiksem. Samas kiputakse suure agiilitsemisega ära unustama, et tegelikult peab tarkvara arendus alati need etapid läbi käima, muidu on tulemuseks käkk.

Tükkide suurust peab valima. Ehk siis kui me teeme mini-koske, on see suht OK. Läbi käidud tee.

[sventa]

Minu kogemus on see, et ühte parimat mudelit pole olemas — kõik sõltub olukorrast. Meil ettevõttes kasutame erinevaid lähenemisi vastavalt vajadusele. Tarkvaraarenduses on iteratiivne mudel — kiired tsüklid, teed tüki valmis, testid, paned tootmisse, kogud tagasisidet ja parandad. Aga infrastruktuuri poolel, näiteks serverite, tulemüüride ja võrkude puhul, on vaja rohkem ette planeerida — seal ei saa lihtsalt "proovida ja vaadata mis juhtub", sest viga võib kogu ettevõtte maha võtta. Ja kui on suurem projekt partneritega, siis on vaja selgemat struktuuri, tähtaegu ja vastutusalasid. Nii et praktikas kasutame segu erinevatest mudelitest — iteratiivne, planeeritud, vahel ka lihtsalt "tulekahju kustutamine" kui midagi kiiresti parandada vaja. Parim mudel on see, mis olukorrale sobib, mitte see mis raamatus kõige ilusam välja näeb.

[karive]

Olen nõus sventaga, et ei ole ühte parimat arendusmudelit. Agiilne mudel sobib tänapäeval tõesti paljudele projektidele, kuid on ka projekte, mis on väga kindlate nõuete ja rangete tähtaegadega ja kus parim valik oleks hoopis kosemudel, V-mudel või mõni kombineeritud lähenemine.

[IljaBu]

Mulle tundub paindlik mudel, kuna väikestes projektides on see kõige optimaalsem variant

[252649IADB]

Minu arvates sõltub valik vajadusest. Enamasti on agiilne lähenemine parim, kuid sõltuvalt projekti keerukusest ja riskidest on kosemeetodil kindlasti oma koht. Praktikas kasutatakse tihti ka hübriidlahendusi, mis ei ole puhas Scrum ega Waterfall, vaid pigem kombinatsioon mõlemast.

[Ivatot]

Minu arvates on tänapäeval kõige sobivam arendusmudel paindlik ehk agiilne lähenemine. See mudel võimaldab kiiresti kohaneda muutustega ning arvestada kasutajate tagasisidega juba arendusprotsessi käigus. Eriti hästi sobib see väiksemate ja keskmise suurusega projektide jaoks, kus nõuded võivad sageli muutuda.

[reelpe]

Seekord ei oska midagi lisada mida juba pole öeldud, olen ka selle lähenemisega nõus kuigi võiks väita oleneb ju projektist aga..

[MadisKoll]

Lisaksin siia ka juurde, et millist arendusmudelit kasutada võiks sõltuda ka mingil määral neist inimestest, kes seda järgima hakkavad. Nt kui hakata rakendama mudelit mis lihtsalt ei lähe ettevõtte kultuuri või struktuuriga kokku võiks ju raskem olla kui leida mõni viis mis haakub loomulikumalt? S.t mida ma tahan öelda oleks see, et tuleb leida õige tööriist omasse konteksti.

[libepavel]

Mina eelistaks praegusel ajal avatud ja kogukondlikku arendusmudelit, kus põhi on küll selgel juhtimisel, aga inimesed saavad kaasa panustada ja tagasisidet anda. See tundub kõige paindlikum, kiirem ja tänapäeva võrgumaailma jaoks loomulikum.

[Edgar Neverovski]

Mulle isiklikult meeldivad rangemad metoodikad, millel on selge plaan ja eelnevalt paika pandud tähtajad. Töökogemuse põhjal (lihtsate veebilehtede loomine) tuli aga tihti ette olukordi, kus anti ülesandeid täieliku tegevusvabadusega ja määramata tähtajaga. Arenduse käigus muutis klient sageli oma ettekujutust ning tuli sisse viia uusi muudatusi, kui mitte kõike täielikult ümber teha. Seetõttu tunduvad struktureeritud Agile-arendusmeetodid mulle tõhusamad – ei ole asjata just Scrum Eestis nii populaarne

[rainok]

Kindlasti arendusmudelitel on oma koht ja aitavad struktrueerida tööd tarkvaraga tegelevas ettvõttes, kuid pigem ise kaldun ikka arvamuse poole, et kõik oleneb inimestest. Ükski mudel ei päästa olukorrast kus inimeste vaheline koostöö ei suju puhtalt isiksuste poolest. Olen tugevalt vastu mõttetule bürokraatiale, kus tehakse kohati ebaloogilisi otsuseid, sest see on osa mudelist/protsessist. Eri mudelite või protsesside asemel eelistaksin alati lihtsalt inimesi kes tahavad antud asjaga hingega tegeleda. Kui peaksin valima mingi mudeli siis kindlasti prototüüpimine ja iteratiivne arendamine on head ideed enamus olukordades, ilma et peaks ehitama terve keerulise tööjaotus framework selle ümber.

[Jurgep]

Mina eelistaks agiilset arendusmudelit, sellega on rohkem paindlikust, aga muidugi on suurem oht laiali valguda.

[ArthurT]

Agiilne 100%

(olen ainult agiilses arendusmudelis elanud terve kärjääri ja ei tea paremini  )

[pillep]

Olen ka nõus, et sõltub projektist, aga enamus projektide puhul siiski agiilne, kuna töö tükkidena tegemine võimaldab töö käigus uuendusi sisse tuua ja olemasolevaid osi parandada pideva tagasiside põhjal.

[MarkoM]

Ilmselt on kõige parem ikka agiilne, see võimaldab kiiresti kohaneda muutuvate nõuete samuti ka tagasidega.