Nädal 13: Kas halb ligipääsetavus on teadmatusest või raha kokkuhoiust tingitud probleem?

[egon]

Kas halb ligipääsetavus on teadmatusest või raha kokkuhoiust tingitud probleem? Ise ütleks, et pigem teadmatusest tingitud probleem.

[margmi]

Mõlemat, aga kahjuks pean tunnistama, et minu arvamus on vastupidine. Teadmatus on üks asi, sellest tingitud tegemata jätmist on ka päris palju, aga. Ligipääsetavuse ehitamine on paras peavalu. Ligipääsetavusel on miljon erinevat tahku, maailmas on lugematu arv erinevaid puudeid, mida peaks arvesse võtma. Platvormide poolt on palju ära tehtud, aga see kõik tuleb kohendada konkreetsesse keskkonda. Loetlen mõned aspektid, just suuremad, mida peaks arvestama:

- Vaegnägijad kuni täitsa pimedad -> visuaalse poole parendamine suurendusklaasist kuni erinevate värvi- või kontrastsuse skeemideni. Ekraanilugerid. Erinevalt üldlevinud arvamusest, pooled neist ei tee puhtalt OCR'i ja ei loe ette, vaid loevad rakendusest spetsiaalseid ligipääsetavuse atribuute/stringe (vt ka img alt="plaaplaa" ..  ).
- Vaegkuuljad kuni kurdid -> Kõikidel videote, audiojuppide jne kohandamine: peab olema juures transkript/subtiitrid
- Muud füüsilised puuded (a la piiratud võimekus kasutada hiirt: fokusseeritavad ja ntks tab klahviga läbi itereeritavad elemendid)

Kunagi kui päris oma toodet tegin ning müüa üritasin, siis tuli ka tagasiside, et peaks hakkama selle poolega tegelema. Lõin numbrid kokku, vaatasin sissetulekuid ja otsustasin, et on aeg toode pensionile saata. See number, mis sealt vastu vaatas oli röögatu.

Kurb, aga selline see päris maailm on.

[anuran]

Nõus, et eraettevõtja jaoks võib see olla väga kallis ja keeruline. Aga riiklike teenuste puhul ei saa ligipääsetavust käsitleda lisakuluna. Riigi eesmärk peab olema, et võimalikult paljud inimesed saaksid teenuseid iseseisvalt kasutada ja oleksid kaasatud.

[IljaBu]

Mulle tundub, et see on kombinatsioon selle tähtsuse alahindamisest ja teadlikust soovist kulusid vähendada

[MadisKoll]

Hmmm... Ma mõtlen, et huvitav kuidas mängib rolli see kui tarkvara on tellitud riigile eraettevõtte poolt vähempakkumise raames? Arvaks, et sellisel juhul vaadatakse seda kindlasti lisakuluna, kui just konkreetseid nõudeid pole tellimusse sisse kirjutatud otseselt või kaudselt.

[Jurgep]

Ma usun, et üli natukene teadmatusest, aga peamiselt, et see pole asutuse rõhk, kuna see investeering ei tasu nii öelda ära, siis ei ole ka pingutust ligipääsetavaust tagada.

[Ivatot]

Halb ligipääsetavus on pigem teadmatusest tingitud probleem. Paljud arendajad ja tellijad ei ole piisavalt teadlikud sellest, kui oluline on teha veebirakendused kättesaadavaks kõigile kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Sageli ei arvestata ligipääsetavuse nõuetega juba arenduse alguses.

[karive]

Ma arvan, et nii teadmatusest kui raha kokkuhoiust, aga ka ükskõiksusest. Arvan, et probleemiks on ka see, et tehakse "jokk"-lahendusi. Täidetakse mingid miinimumnõuded, juriidiliselt on kõik korras, aga sisuliselt ei ole ligipääsetavus tagatud. Ligipääsetavust tuleks regulaarselt testida ja kaasata testimisse ka inimesi, kes ligipääsetavuse võimalusi vajavad.

[Kuldar]

Arvan ka, et siin mängib rolli nii esimene, teine või kolmas. Kui hobiprojekti teed, siis kui see teema just väga sind ei kõneta, jätad ligipääsetavuse pigem unarusse, sest põhikasutaja oled arvatavasti sa ise. Aga samas võib mõni suurem firma teada, et see on kitsaskoht ning jätta just meelega sellele tähelepanu pööramata. Eks neid põhjuseid on mitmeid ja mitmeid, miks ligipääsetavus on halb ühes või teises kohas, enamus juhtudel saab muidugi pigem ainult oletada, et miks nii ja mitte teisiti.

[jaaras]

Asi on hoolivuses. Jah, hoitakse kokku kõige pealt ja alati, et kahjumisse mitte jääda, või kiirustades, aga asju saaks algusest peale disainida mugavamalt ja kasutajasõbralikumalt kõigi jaoks, ja see ei nõuaks palju lisakulutusi. Ligipääsetava disaini põhimõtted on välja töödatud, tuleks ainult nendest õppida ja neid rakendada. Ühes teises aines näiteks soovitati https://www.w3.org/ ja https://wave.webaim.org/ kus on olemas ka tööriistad et analüüsida (ja selle alusel parandada) veebilhetede ligipääsetavust.

[Siipas]

Enamasti jääb asi selle taha, kas keegi nõuab, kas seadus, klient või avalik surve. Ilma välise surveta jääb ligipääsetavus paraku ikka tagaplaanile, isegi kui inimesed teavad, et see oluline on.

[elerir]

Ma arvan, et halb ligipääsetavus on tingitud pigem ikka teadmatusest. Lihtsalt ei osata arvestada sellega + kui tegemist pole just sihtgrupiga siis seda enam kipuvad sellised asjad jääma paratamatult tahaplaanile. Selle nädala tekstis mainiti ka seda, et paljud tarkvara loojad kasutavad mittestandardseid lahendusi, mis kinnitab veelgi enam, et inimesed lihtsalt ei mõtle ligipääsetavuse peale nii põhjalikult. Ise arvan, et selline asi võiks olla juba standardina platvormide loomisel.

[reelpe]

Kahe otsaga asi, suurt rolli mängib kindlasti ka teadmatus (eriti arenduses kus võiks oma loodud veebilehed või apid juba teha ligipääsetavaks), suur osa inimesi ei ole ka kokkupuutunud pimeda või kurdiga ega näinud kuidas nood tööd teevad, ka liikumispuuete puhul.

Aga kuna meil on palju palju ka väikseid ettevõtteid siis nende puhul mängib kindlasti rolli ka soov hoida oma kulud madalad. Kahjuks on reaalsus see et nende kohtade puhul lihtsalt ei võeta sind tööle kui sa hakkad vestlusel nõudma mõnda erilahendust.

See nõuab hoopis minuarvates inimeste suhtumise muutmist läbi teadlikusse tõstmise, lootes tõsta empaatiat.

[rasble]

Pigem majanduslik probleem, kui sa just ei ole mega suur firma, siis raha ja aja kulutamine ligipääsetavusele oleks keeruline, arvestades mitu % sinu kasutajateks vajaks seda. Apple-i ja muude suuremate brändide puhul on see juba mõistlikum ja kasulikum.

[aljons]

Ma usun, et halb ligipääsetavus on segu mõlemast, kuid sageli algab kõik just teadmatusest. Paljud arendajad ja otsustajad lihtsalt ei tule selle peale, kuidas liikumispiiranguga inimene või lapsevankriga vanem ruumis liigub. Raha kokkuhoid mängib rolli siis, kui ligipääsetavust nähakse tüütu lisakohustuse, mitte loomuliku osa kvaliteedist. Minu silmis peitub suurim probleem selles, et me ei oska veel näha ligipääsetavust kui väärtust, mis on kasulik meile kõigile.

[arspok]

Arvan, et see kõik on omavahel seotud. Vahel võivad arendajad lihtsalt mitte mõelda selle peale, et nende toodet võiks paremini kohandada erivajadustega inimestele.
Samas usun ka, et on olukordi, kus arendaja saab probleemist aru, aga näeb, et selle lahendamine võtaks liiga palju aega või raha. Siis otsustataksegi vahel kulude kokkuhoiu tõttu ligipääsetavusega mitte tegeleda, eriti kui tundub, et see puudutab ainult väiksemat osa kasutajatest.

[raikoo]

Mõlemast aga pigem arvan et teadmatusest nagu teised öelnud on.   Arendajad ise automaatselt tõenäoliselt selle peale ei tule, käsk tuleks ülevaltpoolt. Juhtidele on ikkagi üldine funktsionaalsus ja featuurid kõrgema prioriteediga kui ligipääsetavus, eriti väiksemates ettevõtetes

[madpaj]

Pigem ikkagi raha. Teadmatus on ravitav, aga niisama heast südamest keegi ettevõttes lisakulutusi tegema ei hakka. Kui ligipääsetavuse parandamine otseselt kasumit ei tooda või trahviga ei ähvarda, siis valitakse alati raha kokkuhoid.

[ArthurT]

Jamh, ma pooldan seda. Isiklikust kogemusest samamoodi, ligipääsetavust on väga raske ehitada. Hetkel ainuke mida ma oma projektides pakun kahe keele vahel valikut. :)