Nädal 13: Milliseid igapäevaseid tehnoloogiaid kasutame me täna tänu accessibility-lahendustele, ilma et seda ise märkaksime?

[Aostap]

Milliseid igapäevaseid tehnoloogiaid kasutame me täna tänu accessibility-lahendustele, ilma et seda ise märkaksime?

[kaidokikkas]

No ma viskan siis esimese näite: lauaarvutid lähevad nupust käima esipaneelilt.

Veel päris mitu aastat peale nende leiutamist 1981. aastal käivitati PC-tüüpi arvuteid korpuse tagaservast. USA-s oli aga puuetega inimeste organisatsioone juba piisavalt, et lärmi lüüa (ratastoolis istudes oli nende kastide käivitamine suhteliselt ebamugav). Viimaks toodi lüliti esipaneelile... ja siis mõeldi, et miks see kohe seal ei võinud olla?

[TristanGK]

Üks accessibility lahendus mida ise koguaeg kasutan on Firefoxis olev reader view.

Kuna kasutan ultrawide monitori, siis on suureks abiks eriti vanakooli lehtetega, mis laotavad teksti ühest kuvari küljest teise.

[sventa]

Ligipääsetavuse lahendustest on paljud saanud kõigi jaoks tavaliseks mugavuseks. Subtiitrid aitavad kuulmispuudega inimest, aga neid kasutatakse ka mürarikkas kohas või siis, kui heli ei saa sisse lülitada. Sama kehtib hääljuhtimise, tekstiennustuse ja suure kontrastsusega kujunduse kohta.

See on hea näide sellest, et ligipääsetavus ei ole ainult väikese grupi lisavajadus. Kui süsteem töötab keerulisemates olukordades, töötab ta sageli paremini ka tavakasutajale.

[mvaldr]

Pakuks, et üheks lahenduseks on Tab klahvi kasutus veebilehtedel ringi liikudes, mis võimaldab ilma hiireta lehtedel ja rakendustes ringi liikuda.

Tihtipeale on juba ise märgata, kuidas mõni rakendus on nii halvasti implementeeritud, et mõnda funktsiooni on ilma hiireta võimatu kasutada.

[egon]

Nutitelefonide häälassistendid ja dikteerimine, mis aitavad käske anda või teksti sisestada ilma klaviatuurita.

[caraun]

Ma arvan, et üks asi mida me eriti ei märka, on autocorrect. See on tegelikult accessibility lahendus (nt düsleksiaga inimestele), aga ausalt öeldes kasutavad seda kõik iga päev.
Teine asi on dark mode ja suurendamine, mis algselt olid mõeldud neile, kellel on nägemisega raskusi, aga nüüd kasutavad paljud lihtsalt mugavuse pärast (nt silmade säästmiseks jne).
Samuti nt push notificationid ja visuaalsed märguanded, mis aitavad ka siis, kui heli ei saa kasutada, mitte ei ole ainult kuulmispuudega inimestele.

[Julius]

Hakkasin ka sama mõtlema. Safari veebilehitsejas samuti “Reader mode”, mis teeb wiki teksti lugemise tunduvalt mugavamaks. Väga ei kasuta, kuid nädalateemade lugemisel iga kord olen sisse lülitanud. Siis pole read nii pikad, muudab ka fondi natuke suuremaks, lülitab õhtul ka “dark mode” peale… Ütleks, et suudetud luua midagi, mis aitab vaegnägijaid ja ka kõige tavalisemaid kasutajaid samaaegselt.

[Siipas]

Subtiitrid, dark mode, suured fondid ja ekraanisuum, kõiki neist kasutadakse igapäev tavainimeste poolt. Väljapool ekraani on näiteks liftid ja kaldteed, eriti meeldivad mulle kui ratturile need, kus äärekivi asemele on pandud kaldtee, algselt mõeldud puuetega inimestele, kuid lõpuks kasulik kõigile.

[pillep]

Ise kasutan pidevalt nt klaviatuuri shortcute ülesannete kiiremaks lahenduseks; subtiitreid, mis olid algselt kuulmisraskustega inimeste jaoks mõeldud ja ka tekstisuurendust, mis oli nägemispuuetega inimeste jaoks loodud, kuid muudab lugemise mugavamaks ja säästab silmi.

[eliprt]

Telefonis kasutan accessibility alt kontrasti ja color inversionit, mõnel veebilehel kus pole võimalust tumedat varianti panna saab lihtsasti sellega öösel silmi säästa. Samuti palju häälassistent nt autos sõites.

[AlbertIaab]

Me kasutame neid tegelikult kogu aeg. Näiteks subtiitrid sotsiaalmeedias tehti vaegkuuljatele, aga täna vaatavad kõik nendega hääletult videoid.Samamoodi on häälsisestus, telefonide tume režiim ja audioraamatud alguse saanud nägemis või liikumispuudega inimeste abistamiseks, aga teevad nüüd meie kõigi elu mugavamaks.