Nädal 13: Teistmoodi IT

[jannot]

Suur võit kindlasti kui palju on Eestis riigiga suhtlemisel tehtav üle võrgu mis juba kindlasti hõlbustab ligipääsu palju. Kuidas nende lehtede enda ligipääsetavus on seda ei oska öelda.

[elerir]

Nõustun ka eelpool öelduga, et olukord on kindlasti tunduvalt paremaks läinud, aga samas on veel päris palju kitsaskohti. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 2024 aasta aruandes on kirjas, et asjad on küll paremaks läinud, kuid näiteks mobiilirakenduste tugitehnoloogiate kasutamisega esineb siiski kõige rohkem probleeme.

[reelpe]

Vähemalt on need olemas jah aga kahjuks on nendele ligipääs suhteliselt keeruline ja nõuete täitmist ka ei kontrollita väga. Meil on ju nii palju ettevõtteid ka...

[Edgar Neverovski]

Minu arvates ei ole Eestis veel loodud piisavalt häid tingimusi, et kõik erivajadustega inimesed saaksid IT lahendusi mugavalt kasutada. Kuigi olukord paraneb, on paljud veebilehed ja teenused endiselt keerulised või halvasti kohandatud

[robink]

Mina arvan, et hetkel on päris hea seis meil Eestis. Kui vähegi oskad internetti kasutada siis peaks saama vähese pusimisega kõik tehtud.

[viivik]

Ma ütleks, et meil on riigi poolsed IT lahendused ikksgi tehtud mõeldes keskmisele kasutajale. Riigi tugiteenuste kättesaadavus on kindlasti parem kui paljudes teistes riikides aga kui mõelda erivajadustega inimeste peale, siis on kindlasti veel pikk tee minna.

[raikoo]

Ei ole eriti kogenud teiste riikide avaliku sektori teenuste kasutamist aga ma ütleks et meil on päris hästi. Aga saab paremini:)

[ArthurT]

Mingi sisetunne ütleb, et meil on ilmselt üks parimaid maailmas :D

[kaidokikkas]

viltk wrote

Siin on minu silmis üks probleem veel.
Me oleme päris väike riik ja riik tagab meile päris palju teenuseid/tooteid.
Iga erandi tegemine maksab päris palju meie kõigi raha, ning iga sellise erandi tegemisel tuleb hoolikalt kaaluda kas kulu kannab üle tulu.

See on karm ja ebaõiglane, aga minu meelest elu selline ongi.

Lahtiütlus: tegelesin tugitehnoloogia teemaga põhireana 1993-2002 (tõenäoliselt ühe esimesena Eestis), sain selle pealt nii magistri kui doktori - nii et natuke ma seda jagan tänaseni.

Ma omal ajal üritasingi just täpselt selle loogikaga asja selgeks teha (kas kulu ületab tulu). Sajandivahetusel loodud IT kolledž oli algul tõsine eliitkool, tasulise (ja päris kalli) haridusega ja lõpetajate tipp-palkadega - nii et tollal tegin oma näite selle peale.

Tegin võrdluse kahe stsenaariumiga ühe raske puudega selli näitel, kes istub kodus ja on "ühiskonnale mittevajalik" (olgu nimeks Ants):
a) riik jätkaks Antsule (üsna olematu) invaliidsuspensioni tilgutamist kuni vanaduspensionieani. Oletades, et Ants on praegu 20 ja hakkab vanaduspensioni saama 65-selt, siis on see (65-20)*12*IgakuinePension. Jämeda näitena: 200 euro korral kuus oleks see kokku 108 000. Ja Ants jääbki koju nagu kaktus potti, keegi pole eriti õnnelik.
b) riik maksab Antsule avansina kinni korraliku 3-5-aastase hariduse perspektiivikas valdkonnas. Tõenäoliselt ei oleks see väga palju kallim - kuid pärast seda hakkab Ants maksumaksjaks. Jälle väga lihtsustatud käik tänapäevaste numbritega: 3000-ne palk, 22% on 660. Oletame, et Ants töötab 30-sest 65-seni ehk 35 aastat, tema riigile makstud tulumaks on sel juhul 35*12*660 ehk 277 200.

Loomulikult tuleks siin tegelikult arvestada ka inflatsiooni ja mitmeid asju veel. Alati ei piisa ka üksnes heast haridusest (vahel võib lahendus olla näiteks ka mingis hirmkallis tugilahenduses).  Aga point peaks olema arusaadav.  Paraku käitus Eesti riik siis ja käitub väga sageli ka veel praegu stsenaariumi A järgi.

Nii et algsele küsimusele vastates paneks Eestile meie ülikooli hindamissüsteemis hindeks 1-2.

[kaarkq]

Kui IT lahendused on olemas, siis on juba väga hästi. Ei pea iga väikse asja pärast erivajadustega inimesed end kuhugile kohale toimetama vaid saavad enamus asjad interneti abil tehtud. Arvuti on kergesti kohandatav vastavalt inimese vajadustele ja mul ei tule väga ette, kuidas riik saaks asja paremaks teha. Muidugi mul pole erivajadusi (sõprade sõnul on), nii et ei oska võibolla õigest nurgast asju näha.

[kasade]

Ei oska öelda kuidas asjad mingite kindlate füüsiliste vajadustega inimeste jaoks on aga maailma perspektiivis on Eestis vähemalt maksimaalselt igasugused olulised teenused läbi interneti kättesaadavad, ei pea iga asja pärast kuhugi kohale ronima või erivajaduste puhul kallist transporti tellima. Selles mõttes on meil asjad väga head.

[AlbertIaab]

Meie e-riigi baasasjad toimivad ja seaduse järgi peavad uued lehed olema kõigile ligipääsetavad. Samas on reaalsus see, et mõni vanem infosüsteem või kiiruga tehtud uuendus on vaegnägijale ikka täiesti ületamatu takistus.Fundament on meil kõva, aga päriselus jääb mõni inimene ikka veel hätta.

[KarlE]

Ütleks, et me oleme soliidses positsioonis. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil Eestis olukord täitsa okei. Jah, loomulikult saab alati paremini aga selle lause taha saab ka lõpmatult jääda. Alati saabki paremini ja seda võib öelda ükskõik mille kohta. Mida aeg edasi seda paremaks läheb tehnoloogia ja seda paremaks saab asju teha.