Alati saab paremaid tingimusi luua ehk ma ei ütleks, et täiel rinnal kõiki riigi poolt pakutavaid IT lahendusi ka erivajadustega inimesed kasutada saavad.
Vähemalt meil on need olemas, paljudes riikides peavad erivajadustega inimesed sõitma ühest asutusest teise, et oma asju ajada.
Ma olen päris mitmes riigis sattunud IT inimeste seltskonda, kus tuleb alati jutuks meie IT võimekus. Mulle tundub, et me ise ei märka seda kui mugav meil, näiteks riigiga, suhelda on.
Nõuded ja võimalused on olemas aga suures pildis otsustab siiski ettevõtja, et kas ja kui suurel määral neid nõudeid täidab.
Ma ei ole väga kuulnud, et keegi süsteemselt selliste nõuete täitmist kontrolliks.
Samas nõustun samuti, et meil on olukord kindlasti kordades parem, kui mõnes teises riigis.
Siin on minu silmis üks probleem veel.
Me oleme päris väike riik ja riik tagab meile päris palju teenuseid/tooteid.
Iga erandi tegemine maksab päris palju meie kõigi raha, ning iga sellise erandi tegemisel tuleb hoolikalt kaaluda kas kulu kannab üle tulu.
See on karm ja ebaõiglane, aga minu meelest elu selline ongi.
Minu arvates on Eestis olukord paremaks läinud, kuid kõik riigi IT-lahendused ei ole erivajadustega inimestele veel täielikult ligipääsetavad, kuid siiski, pigem piisavalt.
Tundub, et ollakse rahul sellega, et riik on loonud tehnilise valmiduse, kuid kritiseeritakse kasutusmugavust, mis olevat on liiga keeruline. Minu arvates väga hea, et me seda teemat arutame. Mida rohkem sellele tähelepanu pöörata, seda rohkem teema ka loodetavasti edasi liigub.
Minu arvates Eesti on kindlasti oma tehnoloogia kättesaadavusega väga kõrgel tasemel.
Ma ei oska konkreetselt erivajdustega inimeste kohapealt rääkida, eks neid suundasid on palju
Eestis on loodud päris head tingimused, kuid need ei ole veel täiesti piisavad. E-riik on tugev ja paljud teenused on digitaalselt kättesaadavad, mis annab erivajadustega inimestele hea võimaluse iseseisvalt hakkama saada. Samas ei ole kõik lahendused täielikult ligipääsetavad ning sageli ei tööta need sujuvalt koos abivahenditega, nagu ekraanilugejad.
Ütleks, et osaliselt, aga mitte veel piisavalt. Eestis on olemas tugev õiguslik raamistik, palju digiteenuseid, kuid praktikas jäävad probleemiks teenuste tegelik kasutatavus, kasutajate kaasamine ja digipädevus.
Arvan ja eeldan siinkohal, et kuna me oleme suhteliselt digitaliseeritud riik, siis on see erivajadustega inimeste jaoks eriti mugav, et nad ei pea eriti kodust lahkuma ja saavad rahulikult kodus enamus asjad ära teha. Ja kui võtta veel muud ärid ja teenused ka, siis põhimõtteliselt ütleks, et päris mugavalt saab hakkama.
Eestis on tugev e-riigi põhi olemas ja võrreldes paljude riikidega on olukord üpriski hea aga ei piisa ainult sellest, et teenus on internetis olemas.
Oluline on, et ka päris kasutajad saavad seda iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita kasutada. Minu meelest võiks näiteks erivajadustega inimesi rohkem kaasata juba teenuse loomise ja testimise etapis.
Minu arvates on Eestis küll palju häid e-teenuseid, kuid kõik need ei ole erivajadustega inimestele piisavalt ligipääsetavad. Näiteks võivad probleemiks olla keerulised veebivormid, puudulik tugi ekraanilugejatele või teenused, mida ei saa kasutada ilma hiireta. Seega on alus olemas, kuid konkreetsete lahenduste tasandil on veel mitmeid puudujääke, mida tuleks parandada
Minu arvates on Eesti võrreldes teiste riikidega digitaalselt väga hästi arenenud, kuid pean nõustuma teistega, et teenuseid saaks veel mugavamaks teha (k.a. erivajadustega inimestele). Arenemisruumi leiab alati :)
Minu arvates pole kunagi asjad nii head, kui nad saaksid olla, aga töötades ise enam-vähem avalikus sektoris ja kuulnud kuidas minu sugulane, kes elas üle aasta Saksamaal kirjeldas oma kogemust sealsete riiki käsitlevate IT teenustega, siis ma ütleks, et meil Eestis on asjad isegi võrdlemisi suht arenenud (eks osa sellest on ka fakt, et meil on need asjad enamjaolt üldse *olemas*)