Nädal 15: Kui tehnoloogia aitab enamikku inimesi, aga kahjustab väikest osa, kas seda võib pidada eetiliseks?

[egon]

Kui tehnoloogia aitab enamikku inimesi, aga kahjustab väikest osa, kas seda võib pidada eetiliseks? Kust jookseb piir eetilisuse ja ebaeetilisuse vahel ning kuidas seda siis mõõta?

[viivik]

Ma arvan, et seda ei saa nii lihtsalt hinnata, tuleks vaadata erinevaid aspekte. Näiteks kas need keda kahjustab, kas neil on valik seda kasutada või mitte? Ning millisest eetika lähenemisest lähtuda, kui võtta utilitarismi järgi siis võiks olla eetiline kui kogukasu on suurem kogukahjust, aga näiteks õigluse teooria kohaselt oleks see ebaeetiline kui kahju langeb juba nõrgematele ühiskonna gruppidele.

[RMT]

Kõlab paradoksaalselt, aga see on alati nii olnud. Tehnoloogia muudab inimeste elusi vahel negatiivselt, aga laias laastus positiivselt.

[Kaspar_Kannel]

Ma arvan, et põhimõtteliselt iga tehnoloogia, mis pole võibolla mdea mingi kuulmisaparaat või sarnane asi on *kellegile* kahjulik. Nagu, tuumaenergia on inimkonnale uskumatult palju head teinud ja aidanud imepäraseid läbimurdeid teaduses teha, aga eks nendele paarituhandele inimesele kes Nõukogude Liidu pärast selle põhjusel surma said ei tähenda see väga midagi. Kas see tähendab et tegu on ebaeetilise tehnoloogiaga? Ilmselgelt mitte. Ma arvan, et sama saab õelda enamik tehnika kohta.

[MadisKoll]

egon wrote

Kust jookseb piir eetilisuse ja ebaeetilisuse vahel ning kuidas seda siis mõõta?

Mul on tunne, et see on asi mille üle on filosoofid pikka aega vaielnud ning vaidlevad ka edasi. Raskemaks teeb elu veel, et eetika on ka subjektiivne mõiste seega me võime kukkuda ka aia ja aiaaugu mure otsa. Tõenäoliselt kuidas kellele, s.t objektiivsest eetilisusest me minu arust rääkida ei saa. Seega sinu jaoks on piir täpselt seal kuhu ta ise tõmmata tahad, südametunnistuse järgi :) Pealegi ei pea ka asja vaatama must-valgelt, mis siis kui polegi piiri vaid on mingi hall hägu eetilise ja ebaeetilise vahel?

[Kuldar]

See on vist üks nendest küsimustest, mille üle võibki mõtlema jääda. Isiklikult arvan, et see on okei. Meil on ju vastupidiseid nähtusi ka, kus miski teeb valdavale enamusele halba, kuid selle tegevuse tegemist ikka jätkatakse, sest paar inimest saavad sellest kasu. Nagu teised ütlesid, eks see ole enda südametunnistuse küsimus.

[mavell]

Kui tehnoloogia aitab enamikku, kuid kahjustab väikest osa on see okei vaid siis, kui kahju on vältimatu ja kannatanutele pakutakse kaitset või kompensatsiooni. Kui on vähemkahjulik alternatiiv või puudub kaitse ja läbipaistvus on see ebaeetiline.

[anuran]

Piir eetilisuse ja ebaeetilisuse vahel jookseb ilmselt kuskilt sealt, kus kahju on välditav või paratamatu, kas kahju on teadlikult aktsepteeritud või on see pöördumatu. Nagu eelnevad kommenteerijad juba kirjutasid, siis täpne piiri tõmbamine on filosoofiline dilemma ja sõltub vaatleja eetilisest taustast ja südametunnistusest. Minu arust, kui tehnoloogia loojad teavad potentsiaalsest kahjust, kuid otsustavad seda ignoreerida, kuna kahju kõrvaldamine vähendaks kasumit või nõuaks liiga suuri ressursse, on tegemist ebaeetilise käitumisega.

[Siipas]

Tehnoloogia, mis kahjustab mõnda inimest ei ole kohe ebaeetiline, kuid see vajab head põhjendust.

[libepavel]

Seda võib võrrelda vaktsineerimisega: vaktsiin aitab kaitsta suurt osa ühiskonnast ja vähendab haiguste levikut, kuid väga väikesel osal inimestest võivad tekkida kõrvaltoimed. Seda peetakse eetiliseks siis, kui kasu on selgelt suurem kui kahju.

[janarn]

Eetilisus on antud osas pisut küsitav. Teisalt tundub see kohati paramatu sõltumata valdkonnast. Enamus asjadega on ju nii, et suuremale enamuse kasuks mingi asi töötab aga võib kahjustada väiksemat hulka isikuid

[rasble]

Iga uue tehnoloogia avaldamisega kaasneb mingi kahju, aga tavaliselt on see tuleviku mõttes hea. Kui ehitusliini töötajaid asendati robotitega, kaotasid mõned oma töö, kuid enamus said siis paremale ja mugavamale tööle edasi minna.

[Ivatot]

Tehnoloogiat võib pidada eetiliseks siis, kui selle kasu ühiskonnale on suurem kui sellega kaasnev kahju. Samas ei tohiks väikese osa inimeste probleemidest lihtsalt mööda vaadata põhjendusega, et enamik võidab. Piir eetilise ja ebaeetilise vahel tekib seal, kus inimesi hakatakse nägema ainult kuluna ning nende heaolu või tulevik enam rolli ei mängi. Eetilisust on raske täpselt mõõta, sest lisaks majanduslikule kasule tuleb arvestada ka õiglust, inimeste turvatunnet ja seda, kui võrdselt muutuste mõju ühiskonnas jaguneb.

[RaudMees25]

Arvan, et kui aitab suuremat osa kui 80% on tõenäoliselt eetiline. Alla selle hakkaks küsitavamaks muutuma ja ebaeetilisemaks rohkem. Kõik oleneb tehnoloogiast ja kuidas see väiksemat osa mõjutab ja kuidas nende kahjusi minimeerida. Ja kõigile ei saa kunagi meele järgi olla miski, kuid edasi peab minema.

[arspok]

Sõna “tehnoloogia” on siin üsna lai mõiste ja palju sõltub sellest, millisest kahjust me räägime. Näiteks kui võtta krüptoraha või tugev krüpteerimine ja anonüümsus internetis, siis tavainimeste jaoks võivad need olla väga kasulikud ja vajalikud asjad, kuigi samal ajal kasutavad neid ka petturid ja kurjategijad. Minu arvates ei tee see tehnoloogiat automaatselt ebaeetiliseks. Võib-olla kõlab see natuke karmilt, aga peaaegu igal suurel asjal on oma hind. Sama kehtib ka väljaspool IT-d, nt tuumaenergia, sõnavabadus, sotsiaalmeedia või isegi ranged turvameetmed võivad aidata väga paljusid inimesi, aga samal ajal mõjutada kedagi negatiivselt. Pigem on küsimus selles, kas kasu on suurem kui kahju ja kas neid negatiivseid mõjusid üritatakse võimalikult palju vähendada

[andpod]

Tehnoloogia arengut ei saa pidada ebaeetiliseks, pigem on küsimus, kas või kui palju tekkinud ebaõiglust nt tööta jäänud inimeste vaatenurgast leevendada erinevate toetusmeetmetega.

[RomanisS]

Minu meelest oleneb siin kõik just tehnoloogia algsest põhimõttest.

Eetiline tehnoloogia:
Näiteks mingi uue ravimi põhimõte on päästa elusid. Kõrvalnähud pole selle loomise eesmärgiks. Ehk algne tahe on hea.

Ebaeetiline tehnoloogia:
Näiteks mingisuguse sotsiaalmeedia algoritm. Loodud põhjustama sõltuvust, et saaks reklaame ette visata. Isegi kui enamik saab sealt meelelahutust, on vähemuse vaimse tervise kahjustamine süsteemi sisse kirjutatud.

Aga kindlasti alati ei ole asjad muidugi alati nii must-valged ja samuti võib inimeste arvamus mingi tehnoloogia põhimõttest olla erinev.

[johana]

Võttes arvesse vaatenurka, et tehnoloogia saab omada sellist omadust, siis kindlasti saab pidada eetiliseks. Eelnevalt mainitud juba paljude erinevate probleemide lahendused kaasavad endaga negatiivseid kõrvalmõjusi. Isegi edukuse % ei oleks seal määraja, kui kaalutud kasu ületaks kahju.

Kas tehnoloogia, mis päästab kindlast surmast inimese 5% tõenäosusega ning ülejäänud ajast oleks surmav oleks eetiline või ei?

[IljaBu]

Tehnoloogiaid saab pidada eetiliseks ainult siis, kui enamuse kasu ei tule vähemuse kahju arvelt.

[kaidokikkas]

IljaBu wrote

Tehnoloogiaid saab pidada eetiliseks ainult siis, kui enamuse kasu ei tule vähemuse kahju arvelt.

Ma kaldun selle sõnastusega nõustuma. Vastasel juhul on see väga libe tee ja tulemuseks võib olla midagi üsna koledat.

Vaatasin hiljuti Telia Inspira kanali pealt Star Treki "Strange New Worlds"-sarja. Telia klientidel on see sari ka Sisuleidja all tagantjärele saadaval - soovitaks selle teema kohta vaadata osa pealkirjaga "Tõsta meid kannatustest kõrgemale". Tegelikult on kogu see sari (täpsemalt on saadaval kolm esimest hooaega, mida ka kavas näidati) täitsa soovitatav (mõningatest moodsa aja lollustest hoolimata).