Nädal 2: Kes mäletab dial-up interneti, millal kasutasite (kui kasutasite) ning kui mäletate siis missugune oli kogemus?

[egon]

Mina ise mäletan, et kasutasin seda 2000-ndate alguses, kui sain esimese lauaarvuti, milleks oli Pentium 4. Palju sellest ei mäleta, kuid mäletan et öösiti sai kasutatud Kazaad jne.

[janern]

Kenad hääled käisid sinna ühenduse loomise juurde. Need ei unune ilmselt kunagi
Eriti äge oli, kui panid midagi alla laadima nii 30ks tunniks ja siis see katkes kuskil 95% peal. Eriti töökindel ei olnud.

[MadisKoll]

Pikalt seda aega polnud, aga mäletan dial-up'iga seoses sellist seika, et meil oli telefoniliin naaberkorteriga jagatud. Üks kord kui ma oma arust jube salaja netis käisin (olin haigena kodus vms, vanemad olid tööl) siis tuli naabrimees ukse taha sõimama, et juba tund aega kuuleb telefonist ainult mingit jama ning ei saa helistada :) Samuti olid kooli arvutiklassis õhtusel ajal sellised perioodid enne püsiühendust kus hõigati välja et nonii seltsimehed, nüüd läheme netti surfama! Modem oli serveri taga ning muud masinad koaksiaalkaabliga selle küljes reas. Tore heietus :)

Surfamist ennast ei mäleta väga, eks ta aeglane oli... Modemi hääl on siiani meeles, tõenäoliselt oskaks seda meloodiat natukene järele ümisedagi.

[RaudMees25]

Endale meenub aega, kus pidi ootama kella 19-neni, et internetti saaks kasutama hakata (mälus on mingi case, kus internetti sai tasuta kasutada siis) ning, et internetti pääseda tuli teha vana hea DSL aken lahti ja sisse logida. Siis oli vana hea mängukoobas ja miniclip, kus sai mänge mängimas käidud.

[margmi]

Eks ikka mäletan. Isegi 9600 baudist mäletan. Üsna kutsikas olin sel ajal, aastad võisid olla seal 90ndate teises pooles kui tööjuurest sai alguses üks 9600'ne koju tassitud, aga see oli parajalt aeglane ja siis avanes võimalus ara lohistada üks V.32bis, mis vilistas juba 14.4k välja ning see oli juba teine teema.

Millaks kasutasin. Olgem ausad. Noor inimene, huvi oli mängida igasuguseid point-and-click seiklusmänge. Polnud väga osav nendes, seega sai interneedust läbi kammitud ja otsitud lahendusi.

Ääremärkusena.

Google oli sel ajal veel ülikooliprojekt, Altavista oli tegija.

[reelpe]

Kuna ma kasvasin üles sellises kohas, kus tänini ei ole kaabel netti (tuleb üle õhu), siis sel ajal kui Tallinnas õel oli juba kaabel toas siis mina pidin emal paluma, ei räägi telefoniga!!!

Ma isegi suutsin YouTube mingit Metallica videot mitu tundi bufferdada ja siis kuidagi hädavaevu ära vaadata (Vot see oli piin). Nii palju olin ajast maas, vot.

Parim mälestus on see, kui telefon helises ja mul midagi pooleli oli, Silmad käisid reaalselt kukla taha, sest ema suutis tunde telefoni otsas istuda ja siis mul netti ei olnud... Ja muidugi see peep - poop heli ka hahah.

[TRohtsalu]

Dial-up'i jaoks liiga noor, ning minu teada mu kodukohas ei olnud kaablit selle jaoks. Enda lapsepõlvest mäletan väga hästi n-ö netipulkasid, mille kiirused olid ka võrdlemisi aeglased tänapäeva võimalustega.

[janarn]

Käisin isa töö juures kasutamas ja ega need helid meelest ära ei lähe. Meeles ka see, kuidas sai erinevaid servereid taga otsitud, et kust midagi põnevat võis leida.
Siis jälle kolad ringi ja leiad kusagilt foorumist mõne järgmise serveri aadressi ja lähed uurid edasi.

See kellaaja viide on ka minul meeles, et teatud kellaajast alates sai kas tasuta või oluliselt soodsamalt kasutada. Lisaks siis olid kontori inimesed oma tööpäeva lõppenud ja telefoni võrk ei olnud nii koormatud siis oli ka ühendus stabiilsem. Kõige suurem piin oli see, kui mõne uue asja tõmbamise ajal ühendus katkes ja pidi otsast peale alustama.

[rasble]

Ise pole kasutanud aga selle ikooniline hääl ühenduse loomisel on ikka peas.

[jaaras]

Mäletan et dial up oli millegi pärast nii kallis, et sain vanematelt riielda. Maksmine käis minutite kaupa, kui üigesti mäletan. Et säästa laadisin ühe lehe, katkestasin ühendust, lugesin lehe läbi, siis lõin uuesti ühendust.  Iga kord sai mitu minutit kuulata modemi krõbisevaid hääli ja loota et ühendus õnnestub. Ei igatse taga seda tehnoloogiat, aga naljakas meenutada.

[kaidokikkas]

Mina kasutasin lühikest aega sajandivahetuse paiku tollasest kodust. Esimest korda sain kohe "päris" Internetti Soomes 1991. aasta suvel praktikal olles - tagasi tulles hakkasime kohe ka TTÜ-s seda tahtma ja siis juba vaikselt tuligi. Nii et ma olin päris netiga ära hellitatud ja sissehelistamist polnud vaja.

Millalgi pani mu abiline mulle koju esimese Linuxi purgi (ise olin siis veel Windowsi peal, kolisin augustis 2000) ja sellega siis aeg-ajalt (näiteks paar korda kodus haige olles) sai ülikooli sisse helistatud.