Nädal 2: Lähitulevikus potentsiaalselt hääbuvad IT lahendused.

[RMT]

Milline tehnoloogia, teie arvates, tõenäolist hääbub lähitulevikus nt nagu  kunagi BBS (bulletin board system) WWW tulekuga?

[caraun]

Võimalik, et third-party küpsised, sest juba praegu on brauseritel(näiteks Safari ja Firefox) vaikimise küpsiste blokeerimine. Chrome puhul on see veel kasutaja enda valikus, kuid erinevaid artikleid lugedes tundub, et nad liiguvad samuti nende eemaldamise suunas. Inimesed ei taha, et nende veebitegevusi jälgitaks igalpool. See tähendab, et tulevikus ilmselt muutub senine reklaamijälgimine.

[egon]

Faks ja faksi saatmine hääbub lähitulevikus

[robink]

Ma usun et traditsiooniline ainult paroolipõhine autentimine tundub ebatõenäoline, sest üsna kergelt murtav juba praegu rääkimata siis tulevikust.

[viltk]

Faks võiks ammu juba unustusse kaduda, kui Lääne Euroopa suudaks tänapäeva tulla.
Kahjuks on seal veel väga juurdunud, nii faks kui meil surnud PSTN ja DSL ühendused.

[anuran]

Päris huvitav vastasseis on minu arust tehisintellekti ja traditsiooniliste interneti otsingumootorite vastasseis. Ilmselt jäävad lähiajal otsingumootorid edasi tegutsema, kuid mida rohkem AI'd levivad ja neid kasutama õpitakse, seda suurem oht see otsingumootoritele tundub.

[jannot]

Minule tundub, et lauaarvuti kui selline on hääbumise faasis ja et rüperaal on pigem seda võitlust võitmas. Olen kuulnud, et lauaarvutite komponentide tootmine on suurematele tootjatele pigem hobi, sest tõeline raha tuleb enterprise- ja serverijuppide tootmisest. Kaasa ei aita kindlasti ka need hullud hinnarallid, millele krüptorahad alguse panid ja mida nüüd tehisintellekt edasi veab ning suurendab.

[mpoldu_]

Mulle tundub üha enam, et hääbumas on traditsiooniline failiserveri jagatud kaust kui peamine koostööviis. Sellega kaasnevad alatihti versioonikonfliktid, failide dubleerimine ja segadus, milline fail on tegelikult see „õige”. Eriti olen seda tööalaselt kogenud kolleegidega, kelle IT-oskused on leebemalt öeldes tagasihoidlikumad.

Pilvepõhised koostööplatvormid pakuvad samas aga reaalajas koosredigeerimist, automaatset versiooniajalugu ja paindlikumat õiguste haldust.

Arvan, et klassikaline failijagamine ei kao niipea kuhugi, kuid jääb järjest rohkem kitsaste erijuhtude päralt.

[aljons]

Arvan, et traditsioonilised SMS-id kaovad lähitulevikus. Mitte täielikult, kuid need jäävad ainult mõneks hädaolukorraks. Jah, need on olemas ja töötavad igas telefonis, kuid enamik on juba pikka aega kasutanud muid sõnumitoojaid, näiteks Viber, Telegram, Discord, WhatsApp. Kogu oluline teave, mis on seotud õpingute, töö või ametlikest kohtadest pärit kirjadega, jõuab postkontorisse. Nii et tavalisel SMS-il pole mõtet.

[IljaBu]

Kuna minu jaoks on need Plastkaardid, minimeerivad nad vähemalt Euroopas nende kasutamist, sest nad tulid slikshomiga välja paljude analoogidega, näiteks Apple-pay kasutamisega

[kparii]

Arvan, et hääbumas on DVD-plaadid. Lapsepõlves sai hommikust õhtuni teleka taga istutud ja DVD filme vaadatud, aga nüüdseks on kõik filmid ja sarjad veebis kättesaadavad, nii et füüsilisi plaate praktiliselt enam vaja ei lähegi.

[Siipas]

Füüsilised ID-kaardid ja juhiload on kadumas. Digitaalsed isikutunnistused ja juhiload on juba kasutusel mitmetes USA osariikides ja muidugi ka Eestis. Need muudavad plastkaardid üha ebavajalikumaks.

[252649IADB]

.. ja siis kaubanduskeskustes on üks pangalaadne ettevõte, kelle müügitaktika on oma värvilise pangakaardiga tähelepanu saada. Möödaminnes hõigatakse:'Hei, kas sul selline pangakaart on juba olemas?'. Vabandust, aga ma ei tea, milline mu pangakaart välja näeb, ma pole oma kaarti kuidagi ammu näinud. Pank on täna äpis, mitte rahakoti vahel eputamiseks. Ausalt öeldes, pole rahakottigi enam sellisel kujul üsna ammu.

[joelme]

Nõustun. Isegi SMS-autentimine ei tundu tänapäeval sugugi hea lahendusena ning sellisel juhul jääkski SMS vaid hädaolukordadeks.

[kareil]

Kohe mitu mõtet tuli pähe. Nõustun eespool vastanutega, et SMSid hakkavad praegusel kujul tasapisi hääbuma. Lisaksin siia otsa kõikvõimalikud "füüsilised lahendused", näiteks juba mainitud DVD, ka CD, samuti USB-mälupulgad, kuna andmete hoiustamine on valdavalt pilvepõhine. Samaväärselt ei näe ma ka, kuidas füüsilised kaardid jäävad kasutusse, kui igasugused kliendi- ja pangakaardid saab kätte telefonitsi. ID-kaardiga olen kahevahel: ühest küljest Eesti-siseselt ehk tõepoolest seda füüsilisel kujul pole enam vaja, kuid seevastu mujal maailmas reisides ei kujutaks ette, et see oleks telefonipõhine. Viimase lahendusena nimetaksin mobiil-ID, kuna see on üsna kitsa kasutajaskonnaga.

[mavell]

Minu arvates kaovad CDd ja DVDd. DVD mahutab küll rohkem andmeid kui CD aga mõlemad on tänapäevaste lahendustega võrreldes aeglased ja väikese mahuga.

[hendki]

Pikalt on levinud, et vaikselt hakkab email ära hääbuma eriti siis kui inimesed hakkavad üha rohkem kasutama teisi vestlusplatvorme, kus on võimalik info kiiremini edasi anda.
Kui korra mõelda, et kui tihti üldse ise tänapäeval kellegiga emaili teel vestleme, siis on arusaadav, et mitte väga, rohkem on see koht kuhu arved saabuvad;).
Ilmselt LLM-ide kasutamine võib emaili hääbumisprotsessi natuke kiirendada, sest paljud inimesed kasutavad seda, et vorpida kiirelt korrektne email ja saata see välja, kaua ikka selliseid kirju lugeda viitsib.

[ansein]

Siin on päris head vastused juba pakutud, aga arvan samuti, et äkki tavapärased otsingumootorid võivad vaikselt hääbuma hakata seoses sellega, et paljud kasutavad Google asemel hoopis AI-d

[mvaldr]

Ma arvaks, et hääbuvad just tooted ja teenused, mis on ühiskonnas saanud mõne parema alternatiivi ja seetõttu kaovad kasutuselt. Näiteks võiks selleks olla video ja audio kassetid, kuna on tekkinud paremad andmekandjad, millel neid parem ja mõistlikum on hoida.

Samas pole ma ka nõus mõne teise arvamusega, et DVD-d ja faksid niipea kasutuselt kaovad. Samamoodi kuidas fakside saatmisest meilid on saanud ja lauatelefonide asemel on mobiiltelefonid, on palju ka neid, kes homelabi mahus näiteks telefonisüsteemi või muud tehnoloogiat rakendavad justkui nostalgia pärast, et aru saada kuidas, kuidas sellised süsteemid kunagi ja ka tänapäeval toimivad.

Just praegu isegi avastan eri vabatahtlike poolt arendatud projekti, mis võimaldab lauatelefonidega suhelda läbi Discordi ning lähitulevikus sõnumeid üle faksi saata. Ehk kuigi ma nõustun, et näiteks faksinduse ümber olevat bürokraatiat, kus dokumente saab ainult üle faksi saata, peaks vähendama, on vanematele seadmetele ka huvitavaid kasutusi isegi, kui neist saavad vägagi nišitooted.

[rasble]

Arvan et järgimise 50 aasta jooksul kaovad traditsioonilised kõvakettad üldse ära. Mul hiljuti suri üks kõvaketas ära ja hakkasin uut ostma kuni märkasin et saaks SSD sama mahuga aint 20 euri kallimalt ja see hinnavahe veel hääbub üle aastate.