Nädal 6: Kas avatud lähtekood on parem kui kinnine tarkvara?

[tiitr]

Pean avatud lähtekoodi igal juhul innovatsioonile ja turvalisusele oluliselt kaasaaitavaks teguriks. Ideaalne näide on Linux ise, sest tänapäeval on vähe inimesi, kelle kodudes poleks seadmeid, kus Linux mingil kujul sees on (ja need ei ole tingimata ainult arvuti ja telefon). See sai juhtuda vaid tänu avatud lähtekoodile.

Suletud kood aitab küll koodikirjutaja rahateenimisele kaasa, aga ei saa öelda, et see automaatselt kvaliteetsem lahendus on nii eraisikutele kui ka firmadele. Kogenud IT-inimesed teavad, mis tunne on olla suletud tarkvaraga hädas, kus ametlik support on üliaeglane ja jooksutab probleemiga ringi, selle asemel, et probleem lahendamiseks õigesse kohta saata. Eks support'i lepingus võivad olla mingid trahvid ja sanktsioonid, aga vaevalt et see tekkinud kahju täiel määral hüvitab.

[mavell]

Arvan, et mõlemal on omad eelised. Avatud lähtekoodiga tarkvara on hea, sest seda saab ise muuta, täiendada ja katsetada. Kinnine tarkvara on aga minu kogemusete põhjal pigem kasutajasõbralikum.

[joelme]

Ise näen, et avatud lähtekoodiga tarkvara on kindlasti usaldusväärsem ja ajalooga projekt on tihtipeale ka töökindlam ja turvalisem. Kinnise koodiga tarkvara puhul pead lootma, et tootja on teinud oma tööd korralikult ning suureks probleemiks on paljude "ülikiire" kasutajatugi ja arendustsükli seiskumine.

[rasble]

Arvan et kinnisel tarkvaral ei ole otseselt midagi viga, kuid ainult sel juhul kui see on tasuta. Muidu on tavaliselt avatud lähtekood parem, rohkem inimesi saab tegeleda bug-ide ja turvaohtude parandamisega.

[rmandr]

Oleneb ausalt. Ise arvan, et avatud lähtekoodiga tarkvara on alati parem.

On olnud olukordi, kus olen leidnud laheda tarkvara lahenduse, aga sellel puudub mõni funktsionaalsus, mis mul läheks vaja. Lisan need ise juurde ning kui arvan, et on korralik siis lükkan selle upstream.
Sul pole otseselt mingit sõnaõigust mis uut funktsionaalsust võiks lisada või, et saaksid ise need juurde lisada suletud tarkvaras. Samas võivad nad ka selle tarkvara toetuse lõpetada ning võtta ära sul võimaluse seda edasi kasutada. Kuumakse vajadus, eluaegset litsentsi enam kasutada ei saa, jne. Avatud lähtekoodiga on sul võimalik seda edasi arendada ja kasutada. Samas puudub sul igasugune kasutajatugi selles võrreldes suletud tarkvaraga.

Tean ainult, et Proxmox hüperviisor pakkub eraldi kasutajatugi platvormi isegi, kui see on avatud lähtekoodiga tarkvara.

[kaarkq]

Vabavara on alati parem puhtalt selle pärast, et seda saab kergelt auditida ja ei pea nii palju muretsema, et tarkvara midagi kahtlast teeb (igat suvalist git projekti 3 tähe ja 2 forgiga ikka ei maksa usaldada). Sa väidad, et kinnise lähtekoodiga tarkvaral on parem kasutajatugi ja see on stabiilsem, millega ma kohe üldse ei nõustu. Minu kogemusest on vabavara dokumentatsioon ja kasutajatugi keskmiselt palju põhjalikum ning kasulikum. Stabiilsuse osas võin kohe tuua näiteks selle mida Microslop korraldab. Windows crashib ja freezib mul pidevalt, aga linuxil olen pidanud ainult üks kord LTS kerneli pealt bootima, kuna uus kernel polnud stabiilne.

[karljakobv]

Üldjoontes on avatud lähtekood, vabavara ja nö kogukonna poolt hallatavad projektid kõik minu arvates paremad kui kinnine tarkvara. Läbipaistvus on minu silmis turvalisuse ja privaatsuse alustala ning mina leian et kui ma kasutan tarkvara, eriti kui ma selle ostan (nt Windowsi operatsioonisüsteem) siis mul peaks olema õigus näha ka kogu selle tausta.

Küll aga hiljuti vaatasin youtubeist ühte väga huvitavat lühidokumentaali Veritasiumi kanalil pealkirjaga "The Internet Was Weeks Away From Disaster and No One Knew"

Nimelt suutis äärepealt üks häkker(grupp) nimega Jia Tan smuugeldada tagaukse Linuxi Fedora ja Debiani distrotesse peale aastate pikkust tööd XZ Utils tööristaga. Jia avastas, et XZ Utils on sisuliselt ühe Soome mehe vabaaja projekt, ning läbi sotsiaalse manipulatsiooni võttis Jia .XZ projekti põhihalduri töö soomlaselt üle. Läbi selle õnnestus Jia'l programmeerida. XZ Utilsi tagauks, mille kood oli kavalalt peidetud testfailide sisse. Kuna XZ Utils oli osa ametlikest tarkvarapakettidest, mida tuntud Linuxi distod nagu Fedora ja Debian kasutavad, siis sisuliselt õnnestus Jial tagauks ka nendesse sisse smuugeldada.

Kuid tänu ühele Microsofti insenerile, kes testis Debiani uut pre-release SSH võtmega sisse logimist avastas et protsess võtab pool sekundit kauem aega kui võiks ja kasutab rohkem protsessori jõudlust.
Tänu sellele ühele inimesele avastati see tagauks, mis oleks võinud mõjuda katastroofiliselt kogu maailmale.

Minu point selle juures oli see et ühelt küljelt teeb avatud lähtekood meie kõigi elu turvalisemaks, aga teiselt küljelt on seda võimalik ka kurjasti ära kasutada. Kogukonnapõhine avatud lähtekoodi arendusmudel töötab tänu inimestele, kes usaldavad üksteist. Aga sealt tuleb ka oht - mis siis kui usaldad kedagi, kes tegelt ei ole see kes ta ütleb et ta on? Ehk siis elline rünnak oli võimalik just tänu sellisele kogukonnapõhisele mudelile, kus ründaja kasutas ära sotsiaalset manipulatsiooni et saada usaldusväärseks. Aga samas see oht avastati ka just täpselt tänu sellele samale kogukonna põhisele arendusmudelile.

Huvitav dokumentaal, soovitan vaadata.
https://www.youtube.com/watch?v=aoag03mSuXQ

[TRohtsalu]

Ütlen nii palju, et isiklikult ei ole mul vahet, kas programm vms on avatud lähtekoodiga või mitte, kasutan mõlemaid kui programm teeb mida ta peab tegema.

[stentr]

Ühest küljest on avatud lähtekoodiga tarkvara parem, sest seda saavad kõik kasutada just nii kuidas neil vaja on. Ideaalis olekski hea kui kõik tarkvara oleks avatud lähtekoodiga.

Kuid siiski on kinnine tarkvara ka innovatsioonile kasulik, sest see toob kaasa palju rahastust. Tarkvara, mis muidu poleks kunagi eksisteerinud, saab tekkida majanduslike huvide tõttu.

Ajaloos on mitmeid mustreid sellest, kuidas mõlemad nii avatud kui suletud lähtekoodiga tarkvarad on üksteise pealt inspiratsiooni saanud. Kuid kui ma peaks valima ühe, siis ma ütleks et avatud lähtekoodiga tarkvara on innovatsioonile kasulikum.

[kerdov1]

Ütleks, et üldiselt on ikkagi avatud lähtekoodiga tarkvara parem. See on rohkem läbipaistev ja usaldusväärsem selles suhtes, et kasutajal on võimalik teada, mis tegelikult taustas toimub. Lisaks saavad inimesed ise muudatusi teha ja see aitab inimestel koostööd teha ning ise ka edasi areneda.

[raikoo]

Ma ütleks et avatud lähtekood aitab paremini innovatsiooni. Suuremates projektides leitakse koos suuremad turvaaugud ja vead kiiremini üles ja saavad ka ise maintainerile parandused ette anda nt.

Parem kasutajatugi ja stabiilsus võib samuti olla avatud lähtekoodiga, Ubuntu on hea näide: tasuta ja open source nii tavakasutajatele kui ka ettevõtetele, aga soovi korral saab kasutajatoe eest maksta.

[Rasmus_Ellervee]

Avatud tarkvarasse saab küll kogu maailm panustada, kuid enamasti liigutab kapitalism kinnist tarkvara kiiremini.

[rihomah]

Kui lihtsalt vaadata vahet Linuxi kogukonnast ja projektist ja Windowsist, isegi (arvatavasti mitte kaua veel..) Windows kasutajana ütleksin, et mida Linux ja muud avatud lähtekoodiga tarkvarad teevad tundub normaalsem.

Avatud lähtekood sunnib loojat ka midagi õigesti tegema - raskem on mingit ussi sisse visata, kui kõik näevad, mis toimub. 3 nädalat tagasi tegi YouTubeis Veritasium video "The Internet Was Weeks Away From Disaster and No One Knew", mis läheb huvitavalt üle sellest, kuidas suvaline töötaja leidis ühe häkkeri master plani üles.

[robink]

Olen nõus enamusega, et avatud lähtekoodiga tarkvara võib olla parem, aga samas era ettevõtjana oma toote huvede kaitsmiseks ja ärisaladuste vms millega ollakse teistest tarkvaradest parem eelistaksin ikkagi kinnist.

[johana]

Innovatsioonile on kindlasti kaasa aidand, andnud baasi ja võimalused sinna peale ehitada midagi uut, kuid rohkem kui kinnine arvan, et on pigem küsimärk. Siin tuleb pigem rohkem mängu majanduslikud hüved ning motivatsioon.

[egon]

Avatud lähtekood ei ole alati parem, see on sageli parem paindlikkuse, läbipaistvuse ja kulude mõttes, kuid kui sul on vaja mingeid lisa asju siis pead suutma ise need luua ja paljudel seda võimekust pole.

[Artura]

Ma mõistan miks osa koodist on rohkem kinnine, eriti suurematel firmadel, kuid ise pooldan avatud lähtekoodiga rakendusi. Minu kogemuse järgi see lisab väärtust rakendusele kommuuni loodud pluginide, bug fixide ja uute featureite näol.