Nädal 6: Kas avatud lähtekood on parem kui kinnine tarkvara?

[caraun]

Mida teie arvate, kas avatud lähtekoodiga tarkvara (nt Linux või GNU projektid), mida igaüks saab vaadata, muuta ja edasi arendada, aitab innovatsioonile rohkem kaasa kui kinnine tarkvara, mis võib pakkuda paremat kasutajatuge ja stabiilsust?

[MadisKoll]

Ma ei oska küll ühtegi näidet tuua, aga ma ei usu et avatud lähtekood vastandub kasutajatoele ja stabiilsusele. Olen kuulnud väiteid, et avatud lähtekood aitab kaasa tarkvara turvalisusele ning töökindlusele, kuid see oleneb tõenäoliselt sellest kui populaarse tarkvaraga on tegu. Kindlasti on avatud lähtekoodiga tarkvara aidanud kaasa sellele, et LLMid oskavad koodi kirjutada praegusel ajal.

[Markus Lehtla]

Nagu Madis juba vastas siis olen täpselt sama meelt, et lähtekood annab edasi arenduseks teistele kui ka endale tagasisidestamiseks rohkem ruumi ning LLM-id saavad areneda vaikselt. Kindlasti kaasa ei aita minu arvates kriitilistest asustustes nagu militaar, kus salajased andmed käivad läbi ja, et kusagil keegi kuulab pealt kuna leidis koodis vea, mida teised ei märkand

[Siipas]

Avatud lähtkoodiga tarkvara puhul on arendus kindlasti kiirem ja tegelt ka turvalisem, sest mida rohkem inimesi seda vaatab seda tõenäolisem et bugid leitakse (Linus's law). Samas ka takistab monopolide teket. Ma arvan et avatud lähtkoodiga tarkvara aitab innovatsioonile kaasa.

[hendki]

Kindlasti aitab inimestel võtta mingi X projekti ette ja muuta seal vajalikke asju, et see sobiks ka neile.
Tegemist on nagu taaskasutusega, millest võib areneda midagi veel paremat, lisaks annab see võimaluse turvalisuse poolt kõigil parendada

[RaudMees25]

Pigem ütleks, et avatud lähtekood on parem. Aitab teistel aru saada täpsemalt, kuidas programm töötab ning kogenumad kasutajad saavad oma lemmik tarkvarasse panustada ja harida ennast. Ja turvateadlikumad inimesed saavad koodi ülevaadata ja ise kompileerida selle ning ei sõltu kellegi teise kompileeritud koodist. Lisaks saab kasutada ka tarkvara komponenti oma mingis rakenduses. (ntks Signali protokoll, Matrix protokoll jne).

Kasutajatuge ta pigem nii hästi ei paku (kui ei maksa), aga see võimaldab jällegi parandada ise vead ära kui sõltuda pigem tootja viitsimisest. Aga vahel on ka toredaid tarkvara loojaid, kes on väga abivalmis.

[IljaBu]

Nagu kõik minu jaoks, olenevalt kasutajast, on arendajatel mugavam töötada lähtekoodiga ja optimeerida seda enda jaoks. Tavakasutajatel pole mugav sellega kõigega toime tulla ja seetõttu on neil juba kokkupandud tootega lihtsam töötada.

[jannot]

Ma arvan, et ideaalses maailmas võiks kõik avatud lähtekoodiga olla, et kõigil oleks võimalik näha mis koodi nad jooksutavad ja kohandada seda enda tarbeks.
Reaalsuses aga see pole võimalik, sest on palju raha kulutatud mingite koodi juppide väljatöötamiseks ja see on vaja tagasi teenida.
Samas juba praegu ma kujutan ette, et pöördprojekteerida pole ka tänapäeval väga hull. Ghidraga dekompileerid ja LLMil lased ära refaktoreerida Ghidra pudru ja kapsad. Keegi võiks lausa proovida(lõputöö idee küberi erialale ).

Kokkuvõteks ma arvan, et innovatsiooni mõju vahet siin küll mõõta ei saa. Innovatsioon sünnib vajadustest ja piirangutest ja mõlemal pool on innovaatilisi asju tehtud. Ja kui sundida kõiki lähtekoodi avalikustama siis kindlasti on argument, et innovatsioon väheneks, sest mingid korporatsioonid ei saa oma investeeringut kaitsta ja siis nad ei tee neid.

[aljons]

Minu arvates on avatud tarkvara parem, sest iga arendaja saab koodi õppida, seda muuta ja parandusi soovitada. See loob keskkonna, kus ideed levivad kiiremini ja lahendused arenevad ühiselt. Lisaks võimaldab avatud tarkvara alustavatel ettevõtetel, teadlastel ja üliõpilastel kasutada tipptasemel tehnoloogiat ilma märkimisväärsete kulutusteta.

[Ivatot]

Mina arvan aitab avatud lähtekoodiga tarkvara innovatsioonile rohkem kaasa, sest igaüks saab seda arendada ja parandada. See soodustab koostööd ja uusi ideid. Samas on kinnine tarkvara mis sageli stabiilsem ja parema kasutajatoega, kuid innovatsiooni seisukohalt on avatud tarkvara tugevam.

[janern]

Ma pakun, et seda päris innovatsiooni veab ikkagi rahavedur ja avatud lähtekoodiga värkides vist selliseid rahasid ei liigutata, mis päriselt asjad liikuma panevad. Samas ei tugine see arvamus mingitele numbritele vaid pigem kõhutundele.
Mu meelest on kogu see avatud lähtekoodiga teema kindlasti oluline ja omal kohal aga päris suure mastaabiga ärirakendusi selle peale vist üles ei ehita?
Kui kellelgi on vastupidiseid näiteid, siis jagage infot. Hea meelega laiendaks silmaringi.

[viivik]

Ma ei ütleks, et üks on parem kui teine, sõltub tootest ja kogukonnast selle ümber. majandustarkvarad millega mul rohkem kokkupuudet on, ei ole avatud lähtekoodiga. Pigem sellised natuke nii ja natuke naa, aga ütleks, et kogukond seal ümber on tugev ja seetõttu on ka tooted pidevalt arenevad.

[andpod]

Minu arvates on avatud lähtekood eriti väärtuslik just seetõttu, et see panustab kogu IT-valdkonna arengusse tervikuna. Kui keegi loob midagi head ja jagab selle vabalt kättesaadavaks, saavad teised selle peale edasi ehitada, vigu parandada ja uusi lahendusi luua. Nii ei pea igaüks nullist alustama ning kogu valdkond areneb kiiremini.

Kinnise tarkvara puhul jäävad lahendused ühe ettevõtte sisse ja laiem kogukond sellest otseselt ei võida. Avatud lähenemine loob aga ühise teadmiste ja tööriistade baasi, millest saavad kasu nii arendajad, ettevõtted kui ka õppijad.

[milena]

arvan, et avatud lähtekoodiga tarkvara on läbipaistvuse ja turvalisuse osas parem kui suletud lähtekoodiga tarkvara - igaüks saab vigu kontrollida ja parandada. see võimaldab kogukonnal toote arendamisel ja teadmiste jagamisel koostööd teha. suletud lähtekoodiga tarkvara on mõnikord kaubanduse jaoks mugavam, kuid see piirab kasutajate vabadust.

[reelpe]

Arvan, et avatud lähtekoodi mõte on parem, esimese mõttena tuleb kohe et leitakse bugid kiiremini kuna igaüks saab koodi vaadata ja seda analüüsida. Ehk jamad ei ole ühe ettevõtte või omaniku vastutada.

[arspok]

Ma ei ole ekspert, aga mulle tundub, et avatud lähtekoodiga tarkvara aitab innovatsioonile rohkem kaasa.
Ma mõtlen nii, et kui kood on avalik, siis rohkem inimesi saab seda vaadata, muuta ja täiustada. Näiteks kui tegemist on väiksema projektiga või ühe arendaja loodud programmiga, siis saavad teised inimesed ise probleemidest aru saada ja neid parandada või pakkuda uusi lahendusi. See teeb arenduse kiiremaks ja ideid tuleb rohkem.
Samas ka suuremate projektide puhul tähendab avatud lähtekood seda, et paljud arendajad üle maailma saavad kaasa aidata, mitte ainult üks ettevõte. See võib viia uute ideede ja lahendusteni, mida üks kinnine meeskond ei pruugi välja mõelda
Kinnine tarkvara võib olla stabiilsem ja parema toega, aga innovatsiooni mõttes tundub mulle, et avatud lähtekood annab rohkem võimalusi katsetamiseks ja arenguks.

[mvaldr]

Ma väidaks, et aitab tugevalt kaasa, kuna võimaldab soovi korral muuta tarkvara endale sobivaks ja juhul, kui see edasiarendus ka teistele võiks kasuks olla, on kerge toetada ka originaalset tarkvaraprojekti.

Seega ei sõltuta projekti arenduses autorist ning soovi korral saab mõne puudu oleva funktsionaalsusega panustada või projekti edasi arendada.

Samas kasutajatoe poolel võib see vabadus tuua kaasa projekti eestvedajatele ka stressi, kuna see lihtsus võimaldab igaühel koodi "näppima" minna ja enamasti tähendab see seda, et oma probleemidega minnakse kohe projekti autorilt abi nõudma.

Võimalik probleem võib kujuneda välja ka sellest, et projekti autor on loonud projekti hobikorras ning avalik huvi paneb projekti liikuma suunas, kuhu autor ei soovi liikuda või siis kasvab projektist välja nii suur töökogus autorile, et see inimene ei pruugi enam selle töökoormaga hakkama saada.

[mpoldu_]

Arvan, et avatud lähtekood ei ole tingimata alati parem, kuid see on pikas vaates sageli jätkusuutlikum valik. Kui kinnise tarkvara arendaja lõpetab toe, muudab hinnastust või järsult suunda, siis kasutajal on vähe võimalusi.

Avatud lähtekoodi puhul on vähemalt olemas see võimalus tarkvara ise edasi arendada, tellida tuge teenusena mujalt või kohandada see enda vajadustele vastavaks.

[Kuldar]

Kui just omanikel mingit väga mõjuvat põhjust, miks oma tarkvara kinnisena hoida, siis olen kahe käega avatud lähtekoodi poolt. Endal ka huvitav, kui saan võtta Githubist näiteks mingi mängu modihalduri või muu rakenduse ning vaadata, mis seal sees täpselt toimub. Ning samuti olen nõus teistega, et kindlasti aitab avatud lähtekood bugide leidmisele jms kõvasti kaasa.

[kermon]

Minu arvates on avatud lähtekoodiga tarkvara turvalisem, sest igaüks saab vaadata ning vigu tuvastada. Samuti saab edasi arendada või kohandada vastavalt oma vajadustele. Ka avatud lähtekoodiga tarkvarale pakutakse kasutajatuge ja stabiilsust, heaks näiteks on Red Hat (Enterprise Linux tasuline, aga selle arendusahel on seotud avatud lähtekoodiga Fedora ja CentOS Stream'iga).