Nädal 6: Kas muusikute kui autorite huvid on digiplatvormide ajastul kaitstud?

[karive]

Kuidas hindate muusikute olukorda tänapäeval voogedastusplatvormide ajastul võrreldes ajaga, mil nende tegevus keskendus peamiselt plaatide müügile ja kontsertidele?
Kas digiplatvormid vähendavad muusikute kontrolli oma loomingu üle?

[joelme]

Ma näen, et muusikud on paremas kohas kui kunagi varem. Kui varasemalt sõltus nende sissetulek plaadimüügist ja kontsertidest ning piraatluse tõttu jäi neil raha saamata -siis tänapäeval on voogedastus (Youtube, Spotify) selle suures osas lahendanud, uutel tegijatel on lihtsam tuua oma muusika kuulajateni ja kontserdid on endiselt alles lisatuluna.
Probleem on küll, et need voogedastused määravad reegleid ja annavad artistidele sandikopikaid kuulatud minutite eest. Samas tekitab ka küsimusi AI, mis "varastab" ja treenib eksisteeriva muusika pealt.

[MadisKoll]

Selles mõttes pole siin midagi uut, varem oli probleem selles, et plaadifirmad määrasid reegleid ja andsid artistidele sandikopikaid müüdud fonogrammide eest :D

[kparii]

Minu arvates on olukord kahetine – ühelt poolt on muusikutel lihtsam oma loomingut jagada ja publikuni jõuda, aga teisalt sõltuvad nad rohkem platvormidest ning teenivad vähem kui varem plaatide müügist.
Lisaks on tänapäeval nii palju artiste, et konkurents on tihedam ja silma paista keerulisem.

[MihkelK]

Minu arvates digiplatvormid on niiöelda double-edged sword. Ühest küljest on nad head, kuna rohkem inimesi võib jõuda mingi muusiku loominguni niiöelda puhtjuhuslikult ja kogemata, nt. kui muidu mingit žanri ei ole austanud-kuulanud-avastanud, siis mõnes playlistist kogemata leiab midagi, mis siiski meeldib.

Teisalt jällegi ei ole need summad, mida muusikud sealt saavad, üldse väga suured (kui sa just ei ole T-Swift või Kanye, Drake vms, kellede kuulamised on miljardites). Spotify kui kõige populaarsem platvorm maksab artistidele ka kõige vähem. Sõltumata sellest, et vanasti oli piraatlus tugevamalt teemas, teeniti siiski plaadimüügiga samaväärselt või rohkem (vähemalt selliseid artikleid olen ma lugenud).
Sisuliselt olen ise ka mõelnud vahepeal jälle füüsilise meedia omamisele, et artiste rohkem toetada ning tagasi tuua selline tiba fokusseeritum muusika kuulamine oma ellu (albumi kaupa jne, Spotify's on jube lihtne jälle mingi playlisti peale kooserdama jääda).

[kareil]

Ma ise olen ka seda meelt, et muusikud võidavad voogedastusplatvormidest, kuna nende looming levib palju kiiremini ja laiemalt. Samas on oht, et kiputakse tootma väga üht tüüpi muusikat, mis meeldib algoritmidele. Ehk muusikat tehakse justkui raha ja klikkide mitte muusika enda pärast.

[VoolavG]

Arvan, et see on pigem selline kahepoolne, ühest küljest on ta rohkem avatum, plaadid, digiplatvormid, Spotify, SoundCloud jne aga teisalt on liiga palju artiste,
kes võivad toota samasugust muusikat, ja selline tunne, et muusikud peavad koguaeg midagi "uut" looma, et püsida teiste seast kõrgendatuna.

[madpaj]

Voogedastuse sendid on isegi väike probleem. Tõeline mure on see, et Spotify ja teised uputatakse AI toodetud "muusikaga", mis võtab taustaplaylistides reaalselt kuulamisi ja raha päris artistidelt ära. Lõppmäng on nagunii see, et platvorm genereerib ise algoritmi pealt igale kasutajale personaalset lõpmatut muusikat, et ei peaks autoritele üldse enam litsentsitasusid maksma. Sealt edasi on autorite huvid täiesti nullis.

[mtoodo]

Tänapäeval annavad voogedastusplatvormid muusikutele rohkem levikuvõimalusi ja iseseisvust, kuid muudavad nende sissetuleku ebakindlamaks ning seovad nähtavuse ja osaliselt ka kontrolli platvormide algoritmidega.

[ansein]

Muusikutel on ehk lihtsam publikuni jõuda, kuid sõltuvus platvormidest suurem.

[meribs]

Kontrolli ilmselt ei vähenda, võib-olla just suurendab kontrolli, kus platvormidel hetkel teost esitatakse ja kus on suurim sissetuleks tänu sellele. Tänu voogedastusele on ilmselt ka tulu suurem, kuna raha saab ju siiski iga kuulamise eest. Kindlasti ka rohkem tuntust. Samas ajal, kui plaadid, vinüülid, kassetid, raadio ja kontserdid mängisid suuremat rolli oli ka omamoodi eriline ja pakkus kõigile palju eredaid mälestusi.

[Ivatot]

Minu arvates ei ole muusikute kui autorite huvid digiplatvormide ajastul täielikult kaitstud.
Ühest küljest annavad platvormid nagu Spotify või YouTube artistidele võimaluse jõuda väga suure publikuni üle maailma. Muusikat on lihtsam levitada kui kunagi varem ning ka algajad autorid saavad oma loomingut kiiresti jagada.
Teisest küljest on probleemiks tasustamine. Paljud muusikud teenivad voogedastuse pealt väga vähe, sest tulu jaotub platvormide, plaadifirmade ja teiste osapoolte vahel. Seetõttu peab artistil olema tohutult palju kuulamisi, et märkimisväärset sissetulekut saada.

[TRohtsalu]

Kindlasti on muusikutel vähem kontrolli selle üle, kes nende loomingut kuulata saab, kuid samas see on võimaldanud paljudel muusikutel esile tõusta ja on olemas esindajad muusikutele, kes kaitsevad nende õiguseid jms. Kokkuvõttes ütlen, et digiajastu on muusikutele olnud pigem positiivne aeg.

[ariism]

Ma ütleks, et muusikul on tänapäeval isegi rohkem kontrolli oma loomingu üle kui varem (vähemalt sisu osas), sest plaadifirmad on sisu osas leebemaks muutunud ning suur hulk muusikuid isegi ei kuulu enam plaadifirmade alla. Voogedastusplatvorme loomingu sisu eriti ei huvita.

[jaaras]

Varem teeniti plaatide müügilt ja kontserditelt, ja nüüd ainult kontserditelt, sest olen ka kuulnud et enamus teenib striimingutelt sandikopikaid. Lisaks saab teenida fänninännilt ja sotsiaalmeediast. Aga muidugi on võimalik lasta oma muusikat platformilt eemaldada ja otsida Spotify monopolile alternatiive. Nii et kontrolli teoreetiliselt natuke lisandus.
Lisaks saab vaadata mis kohtades maailmas sind rohkem striimitakse ja kavandada kontserte selle järgi.

[pillep]

Ma arvan, et mõlemal ajastul on omad head ja vead. Plaatide müügi ajal oli probleemiks plaadifirmade liigne osalus ja peamise tulu minek neile mitte artistidele. Tänapäeval on selleks kontrollijaks voogedastusplatvormid, kus algoritmid otsustavad, mis muutub populaarsemaks ja mis vähem, kindlasti oleneb viraalsus ka artistist endast, et palju jälgijaid tal juba olemas on ning suuremad artistid peavad muretsema vähem oma uute lugude populaarsuse pärast, väiksematel artistidel on minu arvates raskem pilti saada, kuna alustavaid artiste on niivõrd palju. Kuigi artistid ei pea enam muretsema plaadifirmade ja levitamise kulude tõttu, siis siiski maksavad platvormid artistidele liiga vähe nende loomingu eest.

[kaidokikkas]

Mulle tundub, et see on "meet new boss, same as old boss" - nagu juba mainitud, sigatsesid vanasti plaadifirmad ja nüüd sigatsevad edastusplatvormid. Mingiks lahenduseks on suurem rõhuasetus reaalsele esinemisele ja/või "enda asja" püstipanemine. Plaadifirmade ajastul olid üksikud "kõvad kärbsed", kes mingist hetkest haldasid enda loomingut ise (Queen ja Metallica tulevad meelde) - põhimõtteliselt on ka isiklikku striiminguplatvormi valdav artist  mõeldav.

[252649IADB]

Voogedastusplatvormid on muusikud vabastanud plaadifirma kontrolli alt. Kergem on turule pääseda. Ja nagu eelpool keegi juba mainis, siis täna maksavad voogedastusplatvormid sandikopikaid, varasemalt võttis plaadifirma suure intressi tulust.