Nädal 6: Kui kaua peaks autoriõigus kehtima?

[karive]

Praegu kehtib autoriõigus enamikus riikides 70 aastat pärast autori surma. See tähendab üldjuhul seda, et ilma õiguse omaniku loata ei tohi teost kopeerida, levitada, muuta ega avalikult esitada. Põhimõtteliselt ei pruugi autori põlvkonnakaaslaste eluajal tema teos avalikku omandisse jõudagi. Kuidas teile tundub, kas see on õigustatud või võiks autoriõiguse kehtivuse periood olla lühem või pikem?

[rasble]

Raske öelda kaua võiks autoriõigus aastaliselt kesta, aga minu arust peaks ta kestma umbes nii kaua kuni antud asi on veel relevantne. See kuidas seda seaduslikult kirja panna ma ei tea.

[VoolavG]

Mina arvan, et autoriõigus võiks kesta nii kaua, kuni autor seda mingi lepinguga seab.

[kareil]

Minu meelest võiks olla teatud valdkondades autoriõiguse kehtivuse periood lühem. Kui mõelda näiteks tänapäeva keelekorpustele, siis need koosnevad suuresti veebitekstidest ja sellist nii-öelda head teksti, mida leidub raamatutest, on vähe. Probleem on selles, et keelekorpustesse ei saa lisada ilukirjandust, kuna need on autoriõiguse kaitse all. Ehk siis tuleks väga pikka aega oodata, kuni keelekorpuste sisu muutub paremaks.

[mtoodo]

Minu hinnangul on 70-aastane autoriõiguse kehtivus pigem liiga pikk, sest see piirab kultuuri ja loomingu vaba levikut ka pärast autori surma, mistõttu võiks periood olla lühem, säilitades samas piisava kaitse autorile ja tema lähedastele. Täielik ära koatamine on ka vältimatu, aga seda võiks vähendada.

[viltk]

Minu meelest oleks mõistlik siduda see autori elueaga.

[meribs]

Isiklikult arvan, et 70 aastat peale surma on liiga pikk. 70 aastaga võib nii mõndagi juhtuda. Seega võiks seda vähendada kasvõi poole võrra ehk siis 35 aasta peale. See kaitseks autori õiguseid ka temast järgmise põlveni, olgu selleks siis lapsed või pereliikmed. 70 aastat on muidu vähemalt 2 kui mitte kolm põlve järeltulijaid ja nendel noortel on ilmselt suht suva sellest loomingust.

[libepavel]

Usun, et need 70a on täiesti mõistlik number ja ei soovitaks seda muuta.
Milleks mõelda ratas välja kui see juba olemas?
See on võib olla potensiaalne passiivne tulu jargmistele põlvkondadele, miks seda peaks vähendama? Kui on seda väärt siis makske ja kui ei ole siis tehke ise.
Vaevalt keegi keelduks sellest, et tema vanaisa leiutis tooks PRAEGU raha....

[olmatv]

Ma arvan et autoriõiguse kehtivus parem teha lühem, sest tänapäeval kultuur areneb ja muutub nii sama kiiresti nagu tehnoloogiat. Ma arvan et peaks olema niimoodi et autor ise otsustab kui kaua ta tahab et autoriõigus kehtis, aga mitte kauem, kui autori eluaeg (pärast autori surma tema tööd muutuvad avalikuks).

[elerir]

Isiklikult ei näe põhjust, miks peaks autoriõiguse kehtivusaega alandama. Antud seaduse eesmärk on eelkõige kaitsta autori loomingut ning minu arvates on siinkohal 70 aastat täiesti põhjendatud ajaperiood. Samas, kui seadusi tahetakse nii väga muuta, siis ma annaks pigem autorile ise õiguse valida ja määratleda need tingimused ehk siinkohal ka ajapiirangu, mille jooksul kestab tema loomingule autoriõigus.

[jaaras]

Võiks olla autori eluaja järgi. Mis kasu sul sellest hauas on?
Järglased saavad päranduse, kui seda on akumuleerunud.

[rihomah]

Palju rohkem (mitte rohkem kui 5 aastat) kui inimese eluiga see ei peaks kestma. Mida tal vaja surnuna kaitsta on? Ma niigi usun, et autoriõigus kinnistab kunstimaailma, kuid 70 aastat on kindlasti liiga kaua, et kedagi, kes ei eksisteeri enam, kaitsta.

[kaidokikkas]

jaaras wrote

Võiks olla autori eluaja järgi. Mis kasu sul sellest hauas on?
Järglased saavad päranduse, kui seda on akumuleerunud.

Ma toetan üldjuhul ka seda.

Ainus kaalumist väärt erijuht võiks olla olukord, kus autor loob esmakordselt mingi edukaks osutuva teose (varasemat loomingut ei ole) ning sureb kohe peale seda (põhjusi võib olla erinevaid) - sel juhul võiks olla mingisugune mehhanism, mis teatud aja aitab väga piiritletud pärijateringil (eeskätt lastel) toime tulla.

[252649IADB]

Minu meelest ei saa kõike ühe puuga mõõta, näiteks tarkvara või kiirelt muutuv popp-muusika võiks palju varem vabaks lasta, sest kümne aasta pärast on need nagunii ajast ja arust, samas kui mõni suur teadustöö või romaani väärtuslikum kauem.

[reelpe]

Ma ei ole nõus et peale surma peaks see kustuma. ma arvan et 70 aastat peale surma on parem, kui mittemidagi.

[Edgar Neverovski]

Ma arvan, et praegune süsteem on osaliselt õigustatud, sest see kaitseb autorit ja tema perekonda. Samas võiks autoriõiguse kestus olla veidi lühem. Nii oleks tasakaal loojate kaitse ja ühiskonna huvide vahel.

[MihkelK]

kaidokikkas wrote

jaaras wrote

Võiks olla autori eluaja järgi. Mis kasu sul sellest hauas on?
Järglased saavad päranduse, kui seda on akumuleerunud.

Ma toetan üldjuhul ka seda.

Ainus kaalumist väärt erijuht võiks olla olukord, kus autor loob esmakordselt mingi edukaks osutuva teose (varasemat loomingut ei ole) ning sureb kohe peale seda (põhjusi võib olla erinevaid) - sel juhul võiks olla mingisugune mehhanism, mis teatud aja aitab väga piiritletud pärijateringil (eeskätt lastel) toime tulla.

See on hea mõte, et näiteks kui on ootamatu surm, mitte et pärast teost on autor veel elus kenasti 50a ja siis sureb rahulikku loomulikku surma, võiks olla mingi trigger, mis paneb teise tärmini kehtima. Äkki üldsegi siis oleks hea jagada see sedasi ära, et 70 aastat kokku pärast avaldamiskuupäeva, mitte pärast surma. Ning kui juhtub siis olukord, kus autor elab ise need 70 aastat ära, siis saab pärandusena vara edasi minna, aga loome läheb vabaks. Samas aga annaks pärast ootamatut surma järglastele mingi kaitse. Eks ta mõneti keeruline teema ole iga nurga alt võttes.

[Jurgep]

70 aastat on küll ikkagi liiga pikk, kindlasti lühem, aga natukene on arusaadav, et peale surma ka edasi oleks, aga kindlasti mitte 70 aastat.

[kparii]

Minu arvates on 70 aastat pärast autori surma pigem liiga pikk kaitseaeg, sest see hoiab teosed liiga kaua avalikust kasutusest eemal. Võiks kaaluda näiteks 30–40 aasta pikkust kaitseaega.

[pillep]

See on tõesti liiga pikk aeg, ta võiks olla kuskil 30-60 aasta ringis. Ning nõustudes varasemate punktidega, see võiks kehtida peale teose loomist, mitte autori enda surma, et õigus kaitseks küll autorit ning tema järglasi, kuid poleks nii pikk, et loome õiguse lõppedes on ammu relevantsuse kaotanud.