Nädal 6: kas ärisaladuse nimealla salastatakse liigselt palju kraami või pigem vähe?

[janarn]

Kas kui mõtekas on üldse mingeid asju tänapäeval salastada?

[margmi]

Eks ta sellest oleneb, mida sinna alla salastatakse. Ideepoolest võid sa ju sinna alla salastada mida iganes. Oma eriti ülbest innovatsioonist kuni ülemuse kinganumbrini.

Mõtekas on ikka. Kasvõi mingiks ajaks kui on miski tõsisem tükk valmis leiutatud. Saaks enne esimesegi partii lettidele enne kui usinad sõbrad Kagu-Aasiast seda murdosa hinna ja kolm suurusjärku suurema mastaabiga tootma hakkavad.

[anuran]

Ärisaladust tasub kasutada, kui see annab reaalse ja ajutise eelise. Tänapäeval liigub info nii kiirelt ja tehnoloogia on arenenud selliseks, et ilmselt paljud nüansid tulevad varem või hiljem välja. Ma arvan, et võidab pigem see, kes kiiremini areneb ja innovatsioonile avatud on, mitte see, kes rohkem salatseb.

[aljons]

Pigem on ärisaladus see, kui liiga palju varjatakse. Mõnikord klassifitseerivad ettevõtted peaaegu kõike, isegi seda, mis pole nii oluline, ja see võib häirida tööd ja arengut.

[Ivatot]

Arvan, et ärisaladuse nime all salastatakse pigem liiga palju infot. Ettevõtted püüavad küll oma huve kaitsta, kuid see võib vähendada läbipaistvust ja takistada ausat konkurentsi. Samas on osa teabest vaja kaitsta, et säilitada konkurentsieelis, seega on oluline leida tasakaal.

[janern]

Jälle vaatenurga küsimus. Kui sa oled ettevõtja kingades, kes just on miski innovaatilise mahlapressi või maailma muutva koodijupi valmis treinud, siis tema vaates kindlasti liiga vähe. Kui oled noormees Aasiast, kes soovib enda tootmisliinid sinu mahlapressi kopeerimiseks ümber häälestada, siis panen viieka vahele, et tema arvab teisiti.

[mvaldr]

Mu meelest oleneb suuresti asutusest, kuna osades asutustes salastatakse absoluutselt kõik info, samas kui teised asutused avalikustavad ka sisu koos kasvõi isikuandmetega.

Üldiselt võiks selle põhjus olla see, et kui igale dokumendile on nõutud salastamise puhul korralik dokumenteerimine, siis peab iga ametnik ja asutuse liige olema Avaliku teabe seadus(AvTS) osas profesionaal, et igale dokumendile märkida, mis seaduse paragraafi alusel teavet salastatakse.

See aga tähendab seda, et tihtilugu märgitakse salastatuks igaks juhuks kõik dokumendid, kuna enamasti on tagajärjed hullemad avalikustamise puhul kui valedel tingimustel salastamise tõttu. On võimalik ka vastupidine, et kui asutus nõuab iga salastamise puhul seaduse paragraafi või on tagajärjed kergemad mitte salastades, siis võib töötajale olla lihtsam avalikustada ja seega minna kergema vastupanu teed.

[Kuldar]

Nagu ka teised mainisid: oleneb. Kipun arvama, et suurte firmade puhul on seal all liiga palju infot. Väiksemate puhul võib olla ka liiga vähe, aga seda juhtub vist harvemini, vähemalt endale on selline mulje jäänud. Aga suurfirmade puhul on see sama, nagu eelnevalt mainitud, et kaitsmine ei maksa tegelt väga midagi, kuid info lekkimine on kordades hullem. Kergem on ennast õigustada, kui midagi on kaitstud vs see, et midagi oleks pidanud kaitstud olema.