nädal3: Meedia tarbimine

[viltk]

Tunnete ka vahepeal, et meedia tarbimist on "veidi" liiga palju ja tahaks sellest kõigest eemale?
Kuidagi huvitav surve on koguaeg ja kõigega kursis olla.
Ma ise kasutan vahepeal, eriti suvel, lahendust, kus jätan päevaks oma nutiseadmed kuskile "lohakile" ja kaon kogu "tsivilisatsioonist" eemale - metsa/merele/saarele

[252649IADB]

Ma isiklikult ei tunne, et tarbiksin meediat ülemäära palju. Tavaliselt vaatan kord päevas mõne uudisteportaali üle ja sellega asi piirdub. Samas tunnen survet olla kursis erinevate podcast’ide ja tehnoloogiliste arengutega, justkui peaks pidevalt midagi uut kuulama või õppima, et mitte maha jääda.

[anuran]

Võibolla osa sellest surve tundest tulebki sellest, et meediat toodetakse isegi siis, kui midagi suurt öelda ei ole. Kui uudiseid oleks vähem ja need oleksid sisulisemad, ei tekiks ka tunnet, et peab kogu aeg kõigega kursis olema. Kui hetkel uudise-väärseid lugusid väga ei ole, kas siis ei võiks uudiste saated ja portaalid lihtsalt poole lühemad olla? Hoiaksime nii kõigil aega ja raha ju kokku :D

[MadisKoll]

Ma arvan, et oma roll on siin ka dopamiini sõltuvusel, või kuidas iganes seda nimetatigi. Selline lühikese ja kiire sisu tarbimine silitab meie infovajadust v uudishimu, aga mulle endale tundus küll ajapikku, et iga järgmine hit oli ikka nõrgem ja nõrgem... Ja siis kruvidki oma telefoni ning ei tunne sellest enam päriselt rõõmu vms. Selle skeemi teadlikku rikkumist hakkasin ma ise nimetama enda pidurdamiseks, kuna muidu tundus et kõik läks jube kiireks. Parafraseerides mingit anonüümset meemijat kusagilt netiavarustest: we are trying to navigate a massive information onslaught with a brain designed to eat berries in a cave.

[pillep]

Ise tunnen, et surve on tekkinud ka meedia tarbimise platvormide rohkuse tõttu. Pidevalt on pinge, et äkki jäi mingi oluline info tarbimata või olen midagi olulist maha maganud, kuna ei otsinud teavet piisavalt erinevatest allikatest.

Nõustun ka dopamiini sõltuvusega. Sotsiaalmeedia algoritm on disainitud sedasi, et tarbitav sisu oleks võimalikult huvitav ja lihtsasti jälgitav aina lüheneva keskendusmisvõimega kasutaja jaoks, keda on aina raskem tarbitava sisu juures hoida ilma, et tal igav hakkaks. Seetõttu on tihti raskem keskenduda sisule, mis nõuab palju pühendumist ja tähelepanu nagu nt koolitööle, pikematele tekstidele jne, kuna sealt saadav dopamiin ei ole nii kiire ja intensiivne, kui sotsiaalmeediast saadu. Olen ka ise selle mõju tundnud, olles end mitmeid kordi avastanud nö doomscrollimas, saades igalt videolt suure dopamiinilaksu ja sedasi end tundiseks unustanud.

[margmi]

See on tegelikult väga hea ja filosoofiline teemapüstitus. Ise olen ka selle üle mõtisklenud viimased paar aastat, et kuidas meediat nii tarbida seda mitte tarbides. Selgitan. Infomüra on meeletu. Info tungib peale absoluutselt igast mulgust, mis vähegi võimalik: lugedes suvalist foorumit, kargab sealt välja hüpikaken, mis kilkab loosungeid stiilis 'Vaata kohe, mida meie teada tuntud suunamudija XXXX tegi üritusel YYYY'. Lisaks some (mille tarbija olen ma suht minimaalselt), traditsioonilised kanalid jne.

Korduvalt olen mõelnud, et kuidas saada nii, et seda sodi ei tungiks uksest-aknast peale ning ei tekiks infovaakumit. Viimane on praegu päris kiire tekkima, asjad muutuvad tundidega ning kui vähemalt mingilgi määral kätt pulsil ei hoia, oled 'ajast maas'. Et kuidas raalida välja info, mis on reaalselt kasulik, mis mid huvitab jne. Tulemuseta, kõõlun infovaakumi piiril, õnneks kerimisest dopamiinilaksu ei saa ja tõepoolest on täitsa ükskõik, kas ABC kaebas CDE kohtusse väärikuse solvamise eest või mitte

Kui keegi välja mõtleb, kuidas teha 'kõikehõlmav kasuliku info filter', andke teada, teeme idufirma ja saame rikkaks.

[RaudMees25]

Endal kunagi oli seda tarbimist päris palju. Tarbisin meediat X-i, Instagrami ja Facebooki vahendusel. Nüüdseks on suht palju meediakontosi kinni pandud, et tarbimist vähendada ning on aidanud. Tunduvalt rohkem aega jääb selle arvelt üle.

Sellel kaasa on aidanud ka tunnistamine, et liiga palju telefonis ja tegelikult enamus informatsioon on sealt kräpp. Nüüdseks on ka AI areng aidanud vähese tarbimisele kaasa, kuna viskab juba vaikselt kopa ette need AI videod iga teema kohta ja no kas tõesti on vaja raisata seda ressursi selle jaoks.

[reelpe]

Ma lükkan lihtsalt välja oma seadmed vahel, aga viimasel ajal olen avastanud, et ma istun ja scrollin neid nõmedaid lühivideoid tunde täiesti mõtetult. Need sisupoolest on mittemidagi andvad ju... Õudne. Vahepeal on tunne, et koliks maale ära kus pole internetti suisa.

[aljons]

Ausalt öeldes ei kujuta ma ette vähemalt ühte päeva ilma meediumita. See on muutunud nii tavaliseks nagu magamine, söömine, joomine. See on nagu siis, kui veedan aega meediast eemal, jään millestki olulisest ilma. Lisaks, kust veel uudiseid teada saada, kui te meediat ei kasuta.

[IljaBu]

Isiklikult olen rahul sellega, kui palju aega kulutan meediasisule, kuid üritan ennast rohkem harjutada pikkade videotega, näiteks taskuhäälingusaadetega, et mitte kogu aeg ekraani vaadata

[dkaroman]

Mul on samasugune tunne endal, peaaegu nagu sõltuvus oleks. Peab üle vaatama ERRi, Delfi, Postimehe, Hacker Newsi, Redditi jne. Vahepeal isegi mitu korda päevas. Väga naudin päevi, mis sunnivad mind meediast eemal olema, sest tihtipeale endal distsipliini selle peale ei jagu.

[kermon]

Vahepeal tundsin küll, et meedia tarbimist oli palju. Hetkel loen uudiseid vaid ERR portaalist ja vahel tuleb uudiseid ka Instagramist ja TikTokist.
Kasutan laiendust News Feed Eradicator, millega saab Facebookist ja Instagramist uudisvoo peitu panna, YouTube'ist samuti videod eest ära.

[MihkelK]

Meedia tarbimist on palju ja see mõjutab ka vaimset olekut või -tervist. Seda olen täheldanud enda pealgi, kuidas kiire dopamiin on mõjutanud näiteks keskendumisvõimet.
Ühel hetkel aga kuidagi käis klõps ja ma enam lihtsalt ei jaksanud. Meediaväljaannetega kursis olemise vajadus kadus esimesena. Tõenäoliselt seal tuli väsimus seoses sellega, et niiivõrd suur osa uudiseid oli ainult maailma negatiivsied sündmuseid täis ja uudised mis ei olnud nendest olid tegelikult suuresti sisutühjad. Üks hetk ma lihtsalt enam ei viitsinud käia uudiseid lugemas. Kõik olulisem mis vaja, jõuab minuni ikkagi, olgu see siis ERR või Reddit. Ise ei tunne, et oleks tohutult ilma jäänud hetkel millestki.
Varasemalt ka sai paari sõprade chatiga kõvasti Instagramis meeme ja reelse saadetud aga ka sellega ei jaksa enam tegeleda. Ei väga saata ega ka ei viitsi sotsmeedias enam väga ringi kolistada. Kõik on niikuinii sama, aga teise nurga alt või miskit.
Ausalt öeldes - see kõigest sellest ära väsimine on väga tore olnud. Telefoni aku ka maagiliselt peab kauem vastu :).

[Siipas]

Ma hoian end kursis uudistega, mis mind reaalselt huvitavad nt sport. Kui midagi olulist kuskil juhtub, siis küll see info ka kunagi minuni jõuab, sellepärast ma mingit survet ei tunne kursis olemisega.

Maailmas liiga palju masendavaid uudiseid. "Ignorange is bliss", vahest parem elada teadmatuses.

[milena]

Jah mul on ka vahel nii. Tahaks lihtsalt telefoni välja lülitada ja kellegagi mitte suhelda. Pidevad uudised, sõnumid ja sotsiaalmeedia väsitavad väga. Mõnikord tundub, et pead kogu aeg olema võrgus ja kõigega kursis, ja sellest väsid kiiresti. Vahel tahaks lihtsalt maale sõita, looduses olla ja veeta aega üksinda. Ilma interneti ja seadmeteta on rahulikum ning mõistus saab puhata.

[tiitr]

Kindlasti tarbin meediat liiga palju. Telefoni väga välja ei saa lükata, sest pean töö tõttu olema kättesaadav. Kui telefon on käeulatuses, siis kipun sealt ka uudiseid lugema. Selliseid infovabasid perioode on vähe, aga samas paar korda aastas proovin ikka teha nii, et mitu päeva uudiseid ega sotsiaalmeediat ei tarbi. See aitab ja vähemalt lühiajaliselt on hea tunne.

[Edgar Neverovski]

Täiesti nõus. Võib-olla mõnele tundub selline meetod radikaalne, aga ma üldiselt vältin "lühivideoid". Dumscrolling mõjub negatiivselt dopamiini süsteemile + mis oli mulle alguses üllatuseks, et ma ei kaota midagi ülimalt olulist.

[jaaras]

Ühelt poolt on ühiskonna surve kursis olla, teisalt vaimse tervise surve teadmisest loobuda. Ma pole seda õiget balanssi üles leidnud.
Samas mitte kursis olla tundub nagu privileeg, või hoolimatus enda ja teiste suhtes - kui eeldad et maailmasündmused ei mõjuta sind isiklikult, oled nendest kaitstud. Aga teiselt poolt tasub neid jälgida ainult siis, kui sa reaalselt muudad oma käitumist nende alusel. Ei tahaks olla inimene kellega asjad juhtuvad, tahaks näha sündmuste eeldusi, põhjuseid ja tagajärgi ja reageerida neile õigeaegselt.
Aga reaalsuses pigem doomscrollin Xitterit ja sinnapaika see jääbki.

Viimasel ajal tundub et enamus sotsmeedia kanalite algoritme on muutunud väga algeliseks: kui otsid ühte teemat, siis ta jääbki seda teemat lõpmatuseni näitama, väga vähe näitab seotuid teemasid või alternatiive.

[arspok]

Jaa, mul on ka seda päris tihti. Vahepeal tunnen, et väsin sellest lõputust uudiste ja “shortside” voost ära. Kogu aeg midagi toimub ja kogu aeg tuleb uut infot peale.

Proovin mõnikord teha nii, et veedan päeva peaaegu ilma telefonita. Kui pean töö pärast seadmeid kasutama, siis lihtsalt ei tarbi niisama sisu, ei scrolli ega vaata lühivideoid. Ja ausalt, sellistel hetkedel tunnen päriselt, et mu vaimne enesetunne läheb paremaks.

[elerir]

Olen viimasel ajal väga palju tundnud, et tahaks lihtsalt kõik seadmed endast eemale kuhugi ära panna, kust ma neid esiteks kätte ei saaks ning teiseks, kus nad mul kogu aeg silme ees ei oleks. Samas tekib ikkagi tunne nagu ma jääksin kõigest tähtsast ilma, kui ma sotsiaalmeediat või uudiseid iga päev ei loeks.

Sotsiaalmeediaga on samuti sarnane tunne. Kuid kui lõpuks on kõik “tähtsad” asjad ära nähtud ja loetud ning vaadates kella, näen jälle kuidas mitu tundi on lihtsalt niisama raisku läinud mõttetu scrollimise peale, mille sisust ei mäleta ma 10 minuti pärast midagi, kuna see oli lihtsalt nii ebaoluline.