Nädal 8: kutsekool versus kõrgkool?

[viltk]

Selline hea nädal, kus saab võibolla natuke oma frustratsiooni välja elada. Puhtalt IT erialaselt ei tee täna väga palju vahet kutsekoolil ja kõrgkoolil.

Ise leian, et vähemalt IT erialade puhul võiks kõrgharidus olla tasuline. Või siis sarnane nagu IT Kolledži aegadel - teatud arv tasuta õppekohti ja ülejäänud tasulised.

[janarn]

Tasulist kõrgharidust ma kindlasti ei poolda. Pigem ehk võiks olla näiteks seotus rohkem tulevase tööga. Ehk suuremat sorti seotust erialase tööga võiks küll olla. Siin võiks kaaluda natuke lähemalt vaadelda meditsiini õpinguid, mis on väga suures osas integreertiud päris tööga, mida tegema hakatakse.

Ehk, et päris tõsuselt tuleks kogu õppekava ülevaadata ja äkki sellised "täiteks" olevad õppeained välja visata ja jaotada praktika mitmeks osaks. Põhimõtteliselt midagi sellist, et õpetatakse mingid asjad ära siis saaks juba sellel mdalamal tasemel saada töökogemust, siis uuesti kooli ja võtab järgmised teemad ette ning see järel uuesti praktika. Kuna ülikool osutab ka päris palju erinevaid teenused siis kindlasti üks praktika võiks olla õppejõudude enda juhendamisel ja koolis aga kindlasti peaks päris asju tegema, mitte mingeid "to-do" või mis iganes muid rakenudis täna tehakse. Need on teooria õpetamiseks väga head aga päris asja osas ei anna need tegelikutl väga head ülevaadet.

[andpod]

Kutsekoolis pole väga mõtet enam tarkvaraarendust õpetada. Kui AI agendid koodi kirjutavad ja nn musta töö ära teevad, siis on rohkem vaja teoreetilist arusaamist IT arhitektuurist, metoodikatest ja ärist.

[Siipas]

Kutsekool õpetab kiiresti konkreetseid praktilisi oskusi, sobib, kui tahad ruttu tööturule. Kõrgkool annab laiema teoreetilise aluse ja kohanemisvõime, mis tasub end ära pikemas perspektiivis, eriti IT-maailmas, mis pidevalt muutub.

[egon]

Ma arvan, et igal asjal on oma koht. Kui tahad kiirelt tööle saada, siis kindlasti rohkem praktikat ja võib-olla on kutsekool hea valik. Kui tahad rohkem teadusele suunatud asju teha, siis kõrgkool, kuid seda võib-olla alles pärast bakalaureust või magistrit.

IT kõrghariduse tasuliseks tegemist ma ei poolda, sest nii võtaksime võimaluse õppida neil, kes muidu seda endale lubada ei saaks. Riigil on küll mehhanism olemas, millega suunata inimesi erinevatele aladele, kas muutes midagi tasuliseks või mitte, kuid IT puhul tähendaks see lõpuks seda, et kõik oskajad oleksid sisse ostetud või mujalt toodud ning meil endal polekski inimesi, kes meie digiühiskonda ehitaksid. IT puhul pooldaksin pigem vastupidist, et kõik õpiksid seda juba keskkoolis, sarnaselt võõrkeeltega.

[kermon]

Tulin ise kutsekoolist ülikooli. Kutsekoolis oli õpe hästi praktiline ja suunatud rohkem oskustele, mida töökeskkonnas vaja läheb. Ülikool seevastu õpetab üldisemaid arusaamu, tänu millele on palju lihtsam kohaneda, kui suuremaid muutusi tuleb. Kui ma kutsekoolis õppisin pigem mingeid seadistusi tegema, siis ülikool on lisanud juurde selle, et miks me just nii teeme ja kuidas asjad omavahel seotud on.

[caraun]

Mul puudub endal kogemus kutsekooliga, aga eelnevate postitajate põhjal saan aru, et kutsekool avab pigem kiirtee tööturule ehk saab kiiremini käed külge asjale ja mingid baasteadmised. Ülikool annab kindlasti suurema pildi arhitektuuridest, süsteemidest, miks asju tehakse mingit moodi jne, mis tundub mulle pikemas perspektiivis olulisem, kuna praegune IT maailm on pidevas muutumises ja ainult koodi kirjutamise oskusest ei pruugi enam piisata.

Tasulise kooli teema on huvitav, sest minu arvates võiks haridus olla kättesaadav kõigile, aga samas võiks olla mingi piiratud tasuliste kohtade arv ja konkurents, sest see sunniks rohkem pingutama, mis omakorda tooks paremaid spetsialiste turule, mitte lihtsalt inimesi, kes tahavad seda ilusat ülikooli paberit, aga reaalseid teadmisi ei ole.

[margmi]

Minu kaks senti. Mina pooldan täiel rinnal nö. tavaprogemise õpetamise viimist kutsekoolidesse. Kui taaskord 'iidsetel aegadel' oli vaja, et programmeerija oskaks ka tõsisemalt matemaatikat, tunneks arvuti ehitust, teaks kuidas opsüsteem allokeerib mälu ja seda programmidele jagab, teaks, mida tähendab kui sa teise programmi aadressiruumi sisse sõidad, siis tänapäeval on asjad teistmoodi. 70% arendajatest ei oma õrna aimugi, misiasi on 'memory page' ja mida sööb pointer hommikusöögiks :)

Olgem ausad, arendajal, kes kirjutab PHP's Wordpressile pluginaid ja lappab selle peale veebipoode üles, ei ole vaja kõrgharidust. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt võiks vaikselt tarkvara arendus vaikselt hakata jagunema kaheks: igapäevaarendus ja siis 'millegi tõsisema ära tegemine'.

Olles ise (nagu näha ka juuresolevalt pildilt :) ) ilma kõrghariduseta arendaja, olen elav näide, et saab hakkama küll. Ilmselt ka mitmed teised kaasfoorumlased.

Ehk siis puhtalt teemasse. Ei, IT alane kõrgharidus ei peaks olema tasuline per se. Peaks toimuma see split, et ülikoolis arenduse eriala lõpetanud on potentsiaalsed magistrikandidaadid ja tulevikuametikoht peale tõsisema kogemuse omandamist arhitekt. Ehk siis need, kes seavad trende ja panevad 'kõrgel tasemel' asju paika.

Tavajuntsud, kes siis fronte-backe vastavalt juhistele valmis vohmivad teha, nemad võiks vabalt kutsekast tulla.

[Kuldar]

Olen ka mõned aastad tagasi kutseka lõpetanud arenduse poole pealt. Siis muidugi olid olud hoopis teised, kui nüüd praegu siin mõni aasta edasi, kuid see selleks. Kuna mind on arvutitega mässamine juba paarkümmend aastat huvitanud, siis arenduse õppimine oli hea motivaator, miks gümnasse mitte minna. Ning kuna arenduse poolt ma juba tean, siis ülikool oli ideaalne võimalus, et oma IT-teadmisi teisest vaatenurgast täiendada natukene teise erialaga. Oleks see koht tasuline olnud, siis ma poleks endale sellist võimalust saanud lubada. Seega ei poolda selle eest maksmist, pigem võiks olla mingi muu filter õpilaste jaoks. Kasvõi kutsekate jaoks võiks vähem olla seda rahvast, kellel "ema sundis" otsust langetama, kuid kui see nii lihtne oleks, siis ma arvan, et see filter oleks ammu olemas.

[patoms]

Olles ise kutsekooli lõpetanud, ütleks, et kohati on eriala õpe seal parem. Minnakse vb rohkem süvitsi ja sul ka pole võimalust läbi kukkuda, kuna sa ei saa ainet uuesti teha või maksta tegemata EAP eest.

Pigem on asi ühiskonna poolt peale vaadates, kus nähakse, et "kutsekas paha ja ülikool hea".

Ülikool pole ka halb või nõrk vms, pigem on fookus natukene teine lihtsalt. Proovitakse läheneda teaduslikumat.

[ArthurT]

Nõustun Tomsiga, ise ka lõpetanud kutsekooli ning nüüd ülikoolis. Olen märganud, et põhiline vahe neil on kuidas kutsekoolis õpetati põhiaineid ja sellega kaasa eriala aineid mis alati olid väga praktilised. Ülikoolis olen märganud, et ma õpin teooriat väga palju.

[RaudMees25]

Ütleks, et väga vahet pole, peamine et endal huvi oleks selle üle mida õpid. Kui huvi puudub, siis kool sind ei aita ning diplomi pärast pole ka vaja õppida. Ja kohati oleneb, kus koolis ka õppida, koolide õpetamise tase ja õpetajate tase on ka erinev.

Olen näinud ka, kus värske 1 kursuse õpilane on kutsevõistlustel kolmanda kursuste õpilaste ära teinud, kuna huvi eriala vastu on suur olnud. Võiks julgelt väita, et ise õppimine/uurimine ja elu kogemused on kõige parem kool.

[MadisKoll]

See on huvitav mõelda mis võiks kutseka roll olla arenduse õpetamisel kui AI asjandused toore koodi kirjutamisega tegelevad. Piirid on niigi hägused selle vahel mida võiks kutsekas ning ülikoolis õpetada arenduse mõttes, ja praktikas läheb töökohal nagunii asi lappesse. Küllap pead nii ühte kui teist juurde õppima mida siit või sealtpoolt õpetatud pole, või mitte kummaltki poolt.

Ma seda ei usuks, et tarkvara arendust pole enam üldse mõtet kutsekas õpetada, isegi kui agendid 100% koodi kirjutamist domineerima hakkavad. Seda enam peaks see mida siiani ülikoolis õpetatud liikuma kutsekooli poole, ma arvan. Tööturul võiks siis nagu tekkida nõudlus inimeste järele kes suudavad neid agente ohjata, kuna inimestel on siiski piiratud IO bandwidth. Järjest rohkem peab oskama orienteeruda tundmatus, ehk ma kujutaks ette et nii kutseka kui ülikooli arenduse õppe tase peaks kõrgemaks minema, et nõudlusele vastu tulla.

[mavell]

Kutsekool sobib inimesele kes tahab saada kiiresti praktilisi oskuseid. Kõrgkool annab laiema teoreetilise põhja.

[viivik]

Tasulist haridust ma ka ei poolda, võimalus õppida võiks olla ikka kõigil. Isiklikult kutsekooliga kokkupuudet ei ole, aga kutseka taustaga IT inimesed, kellega on õnnestunud koos töötada on pigem küll pädevad olnud ja just nimelt selles vaates, et kutsekoolis omandad kutse, tunnevad oma ala hästi. Ehk siis ma julgeks ikka arvata, et ka täna on kutsekoolis ja kõrgkoolis pakutaval haridusel vahe, aga mitte selles vaates, et üks on parem kui teine vaid et need täidavad erinevaid eesmärke. Õppima asuja peaks teadlik olema oma valiku tegemisel, et mis soov tal tegelikult on.

Sõltumata haridusastmest või asutusest on ikka nii, et võidavad need kellel on huvi, kelle eesmärk on lihtsalt paber siis tavaliselt nad ka selle saavad, mis või kas sellest ka tegelikult kasu on teavad ainult need paberi saajad ise.

[Artura]

Eriala õpe ülikoolis tundub veidi aeglasema algusega olevat kui kutsekas. Palju rohkem on teooriat, ei ole seda et lükatakse pimesi tegema ja ise pead oma aju kasutama et asju välja nuputada ja infot iseseisvalt leida nagu tööl oleks.

[jaaras]

Mul on jäänud mulje et ülikoolis on kindlasti enamuses palju paremad õppejõud, hoolivad rohkem õpetamise kvaliteedist. Kutsekoolis on tase ebaühtlasem. Minu jaoks on see peamine erinevus.

[kareil]

Mul endal on näiteks kutseharidus olemas ja sain ka sellega üsna kohe tööle. Selles mõttes olen nõus, et nii kutsekool kui ka kõrgkool võimaldavad sujuvalt siseneda IT valdkonnas tööturule. Kuid samas mulle tundub ka, et kutseharidus valmistab ette väga konkreetseks ametikohaks, kõrgharidus laiendab neid võimalusi. Tasulist kõrgharidust ise ka ei poolda.

[johana]

Haridus peaks olema siiski võimalikult ligikutsuv ning üheks selleks tingimuseks on võimalus õppida tasuta.

Aga eks peamine vahe on laiem ja sügavam arusaamine kõrgkooli läbinul. Ma arvaks, et see vahe tundub tänapäeval ehk väiksem, sest spetsialiseerumist oodatakse tööturult aina enam. Küll aga kõrgkooli läbinul on tugevam baas all, millele saab kiiremalt peale ehitatud täpsemaid teadmisi.

[ansein]

Kutseharidus ja kõrgharidus ikka täiendavad üksteist. Ei poolda tasulist kõrgharidust.